Edasi kevadnumbri esikaant kaunistab erksavärviline “Jumalik valgus Santorini kohal”, mille autoriks on arhitekt ja kunstnik Vilen Künnapu. Järgnevas lühiintervjuus avab autor teose sünnilugu ning räägib põgusalt ka üldisemalt kunstist ja kunstnikuks olemisest.
Intervjuu on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta ka digiajakirjana.
Olete ühes varasemas intervjuus öelnud, et “kunstniku ülesanne on vahendada maailmale jumalikku valgust, ta on omamoodi preester ja nagu kõik teisedki, vastutab ta oma tegude eest. Kui ta hakkab vahendama tumedat energiat, teeb ta halba nii endale kui maailmale”. Mida te peate silmas “tumeda energia” all, milles see kunstis väljendub?
Tume energia on madala vibratsiooniga energia, mis sisaldab madalaid tundeid nagu hirm, viha, kadedus jm. Ka liigne iroonilisus võib seda olla. Jumaliku energiaga kunst tervendab, tume energia teeb haigeks. Väike vihasööst on kunstnikule siiski lubatud.
Mis või kes on teie kunstnikukäekirja enim mõjutanud?
Minu saatus. Seal on kõik kirjas. Mulle meeldivad rasked, jõulised vormid ja erksad, rõõmsad värvid. Mind mõjutasid minu vanemad, vend ja vanaema ning lapsepõlvekodu loominguline atmosfäär. Mulle meeldib keskaegne arhitektuur ja kunst. Tunnen hästi ka moodsat kunsti.
Edasi kevadnumbri kaanel on teie töö “Jumalik valgus Santorini kohal”. Milline on selle maali sünnilugu?
Sellel on üks Santorini saare arhitektuurimotiiv. Maalimise ajal hakkas värv pildil alla voolama ja samal hetkel tekkisid YES ja NO ning hästi hele taevas. Kunst ongi minu jaoks maagia.
Kas teie kui kunstniku jaoks ka eksisteerib “lehma”-probleem, st ei saa mõnest teosest aru? Mida siis teha?
Mina vaatan kunsti südame, mitte mõistusega. Kui süda rõõmustab, siis on OK. Kunstis ei tasu otsida selgitusi mingitele päevaprobleemidele, kunst tegeleb nähtamatuga. Ma lihtsalt usaldan oma tunnet. Kui pilt mind ei kõneta, siis jalutan edasi.
Millistele kriteeriumitele, ootustele peaks kunstiteos vastama, kui te peaksite selle valima endale koju?
Ikka seesama meeldimine. Kunsti peaks valima kui pruuti või peigmeest. Ja loomulikult sobivus interjööri.
Milline on teie enda esimene mälestus kunstist?
Minu lapsepõlvekodus oli palju pilte seintel. Mäletan, et lugesin ühe pildiraami kuldnuppe lõputult kokku. Kord leidsin pööningult ühe Miki-Hiire raamatu ja vanaema ehmatas sellest miskipärast ära.
* Kaaneteos pärineb Vilen Künnapu personaalnäituselt “Maailma peatamise maastikud” Haus Galeriis, mida saab külastada kuni 8. märtsini 2021. Näituseteosed on eksponeeritud ka veebilehel www.haus.ee.
* Tunned huvi varasemate Edasi paberajakirja numbrite vastu? Kõiki ilmunud ajakirju saab osta Edasi toimetusest, rohkem infot: pakkumised.
