Mäletan seda üllatust, kui mu poeg 9-aastaselt arutles: “Laps käib lasteaias, siis läheb kooli. Kui kool on läbi, siis minnakse ülikooli, peale ülikooli peab hakkama tööl käima – millal siis inimene on õieti vaba?”
Sellisele küsimusele polegi lühikest ja selget vastust, eks. Ega ma toona tema mõttekäigule vastu ei vaielnud, pigem vist muigasin vastuseks. Loomulikult me tahame, et meie lapsed saaksid elus hästi hakkama ja kohanduksid ühiskonna ootustega. Lisaks on vaja muidugi teenida raha ja seega – käia tööl! Sellisteks on kasvatatud meid ja sellisteks me tahes-tahtmata kasvatame oma lapsi.