Valner Valme: olen kunstnik Anti

Teatri NO99 lavastus "Päev pärast vaikust". Foto: NO99

Vist on nii, et me otsime kunstist lisaks puhtale esteetilisele elamusele või mingile vahetule laengule eelkõige tähendusi, mis selgitaksid meie igapäevast elu. Kultuurikriitikud, ma ise kaasa arvatud, räägivad kogetud teatrietenduste, näituste, filmide, raamatute, ka heliplaatide ja kontsertide järel metafooridest ja reaalse elu peegeldustest. Mida üks või teine taies ütleb inimsuhete, ühiskondliku mentaliteedi või ökokatastroofi lähenemise kohta.

Abstraktset teatrit või kunsti või ka Jim Jarmuschi filme vaadates on mind viimasel ajal tabanud vastupidine ihalus: tungiv soov antitähenduste järele. Kui elu on ise muutunud peegelduseks, mingi muu elukorralduse metafooriks, isegi ilmsi ulmeks, siis kaob kunstil kohustus seda omakorda peeglisse asetada – kolmekordne efekt tekitab kõverpeegli. Kaob ka tahe kunstist elu otsida. Pigem võiks elus otsida rohkem kunsti. Kunsti, mis viib ära.

Nähes kunstisaalis videoinstallatsiooni, kus oranžid kirsid hüppavad valgelt tordilt teerullile, mis sillutab kollastest jopedest teed keset mäslevat ookeani (meelega segane kujund minult! – kopirait), ei taha ma mõelda abielureferendumist. Nähes filmis loojangusse kõndivat noorpaari, ei taha ma mõelda uutele algustele. Kuuldes muusikas korduvaid rütme, ei taha ma mõelda, millised robotid me kõik ikka oleme. Etenduskunstilavastuses saamatult pallil hüppav näitleja ei tähenda tingimata, et küll see elu on üks jabur uperpall ja teater nüüd osutab sellele niimoodi pilavalt.

Valner Valme

Valner Valme on Edasi kultuuritoimetaja ja Raadio 2 "Lifti" ning Vikerraadio kirjandussaate juht. Loe artikleid (124)