Helilooja, saksofonisti ja ansamblijuhi Maria Fausti nimi ei vaja täna enam tutvustamist, muusikast vähegi huvitatud inimestele on teada ta loominguline käekäik ja saavutused – arvukad auhinnad heliloomingu, interpreeditöö ja plaadistuste eest. Mariale teeb kindlasti rõõmu, et ta tänavune heliplaat Maria Faust Sacrum Facere “Organ” on valitud aasta parimate albumite nimistusse nii Eestis kui Taanis ja ka maailma jazzipere hoiakuid kujundavas ajakirjas Down Beat pälvib ta kiidusõnu. Maria on suure loomisväega natuur, ühendaja, kes ei sea loomingule stiilipiire. Tal on oma muusikaline sõnum inimestele lähetada ja see on peamine.

Maria Faust Sacrum Facere “Organ” (Stunt Records 2020)

See oli 2017. aasta suvel, kui käisime Maria Faustiga Tallinna Toomkiriku akustikat kuulamas mõttega, et seal võiks teha ühe jõulukontserdi tema esimese albumi Maria Faust Sacrum Facere muusikaga. Varem olime seda muusikat tutvustanud jazziklubis, aga tundus, et Sacrum Facere õige koht on kirikus. Miks? Selles muusikas on nii palju pühalikkust, maailmavalu ja sidet ammuste aegadega, et kiriku atmosfäär oleks just see õige. Maria nõustus sellega. Aga kui juba kirikus kontsert teha, miks siis mitte kasutada pillide kuningat orelit, pakkusin Mariale. Idee tundus talle meeldivat.

Oreli hingeelu tundmaõppimiseks ja mängutehnika omandamiseks palus Maria oma pianistil Emanuele Maniscalcol leida kodukandis orel ja harjutada orelimängu, mida Emanuele ka usinasti läbi suve tegi. Kus Maria oreliga sinasõbraks sai, kas Saaremaal või kuskil mujal, pole mulle teada, kuid 2017. aasta Jõulujazzil kõlaski Toomkirikus Sacrum Facere esimese albumi muusika koos oreliga. Teos oli tänu orelile ilu ja sügavust juurde saanud ja kõlaliselt kindlamalt ühte põimitud. Maria jäi tulemusega rahule, kuulajatest rääkimata.

2018. aastal palus organist Ulla Krigul kirjutada mitmel heliloojal uudisteosed, sealhulgas ka Marial, ja nii valmis lugu “Stroma”, mis tuli esiettekandele Niguliste kirikus Ulla Kriguli kontserdil festivalil Jõulujazz. Orel sai Mariale tuttavaks ja siit edasi tuli juba loogilise jätkuna järgmine kava ja album Maria Faust Sacrum Facere “Organ”. Muusika salvestati Niguliste kirikus ja muidugi oli kambas ka Ulla Krigul. “Stromal” on inimorganismis struktuurne või ühendav roll, selle mõiste alla kuuluvad näiteks sidekude, veresooned, kanalid, mil pole spetsiifilisi elundite rolle, kuid milleta ei oleks elu ega emotsioone.

Juhuslikult on ingliskeelne organ eesti keeles orel, pillide kuningas, millel on uuel plaadil ühendav roll. Organ on aga teisisõnu elund, meie eksistentsi poleks nendeta. Maria on öelnud, et lugu kirjutades tugines ta oma kehamälule ja kujutas seda kui püha katedraali. Nagu ruum on vaba peegeldama erinevaid emotsioone, nii on ka keha ja hing vabad läbi elama lõputult rikkalikku emotsioonideskaalat.  

Tegelikult ei pea kuulaja pugema Mariat loomepalangu ajal vallanud mõtetesse. Igaüks võib seda muusikat kuulates luua iseenda elukogemustele toetudes oma maailma, mis ei pruugi helilooja omaga ühtida. Olgu kuidas tahes, kuid Fausti muusikale omase väe, elulisuse ja siiruse tõttu on Maria Fausti muusikal suur üldistusjõud.

Fausti muusikaplaadid ja kontserdikavad on sügavalt kontseptuaalsed. Ta ei kõnele tühjast-tähjast, vaid püüab tähelepanu suunata olulisele. Tihti on ta loomingu keskmes naine, tema raske saatus minevikus või olevikus või naise roll ühiskonnas. Kuigi muusikas ei saa sõnadega seletada, annavad tugevad emotsioonid organismile impulsi – kas on midagi valesti või hästi ja alateadlik või teadlik mõttetöö võib käivituda.

Maria Fausti muusikal on Sacrum Facere heliplaadil “Organ” valdavalt minoorne telg – kolmkõla helid oma laskumistes, tõusmistes, variatsioonides ja kordumistes meenutavad ka arvopärdilikku painet.

Mis ka teel ei juhtuks, jõuab heliloojast rändaja ikka algallika juurde tagasi. Koraal, vene kirikumuusika, folkloor ja jazz saavad üheks loomulikuks Maria muusikaks.

Teose osad: “Stroma Part I”, “Moven”, “Hold”, “Milk”, “Nin”, “Stroma Part II”, “Bloom”, “Stroma Part III”, “Room”.

Kuigi plaat koosneb iseseisvatest osadest, moodustub tervik, kus üks osa nagu kasvab välja eelmisest. Üks tugipunkt on oreli stroma, mille vahel varjatud, vahel purskuv jõud otsib väljapääsu. “Organi” emotsioonidetulva loovad üheskoos kuus puhkpillimängijat ja orel, ehk Maria Faust (altsaksofon), Ned Ferm (tenorsaksofon), Francesco Bigoni (klarnet), Tobias Wiklund (trompet), Mads Hyhne (tromboon), Jonatan Ahlbom (tuuba) ning orelil – Emanuele Maniscalco ja Ulla Krigul.

Sacrum Facere rahvusvaheline seltskond on kasvanud üheks pereks, kelle esinemine on väga oodatud paljudel Euroopa festivalidel ja nende ühendatud energia võib nii naerma kui nutma panna. Maria Faust on leidnud silmapaistvate isiksuste ja suurepäraste professionaalide koosluse. Ei kujutaks bändi ette ilma Francesco Bigoni õhkõrnade virtuoossete klarnetisoolodeta – mis saavad kuulajas esile kutsuda kujutluspilte lindudest ja liblikatest, inimmassi lõpmatust jutuvadast või hoopis taevalikust Linnuteest. Improvisatsioonilisi soolosid, mis annavad teada, et tegu on ikka jazzmuusikutega, kes oskavad hinnata vabadust, pole teoses just palju, kuid kindlasti on üks tähelepanuväärivamaid Ned Fermi improvisatsioon osas “Nin”.

Plaadil on ka üks oluline nimetu tegelane: Niguliste kiriku akustika, mida peetakse kaja pikkuse tõttu väga keeruliseks, mis ajabki paljude stiilide muusika helipildi segaseks. Kuid plaadi salvestusel täidab akustika ühendaja rolli, sidudes puhkpillide tämbrid oreliga, mis on ju ka tegelikult klahvpuhkpill ja sobib puhkpillisekstetiga ühte kampa imehästi. Heliplaadi salvestas José Diego Neves, kes on teinud suurepärase töö, plaati kuulates oledki nagu iidsete kõrgete võlvide all, kus minevik ja olevik saavad üheks.

Maria Fausti muusika mõjujõus on suur osa tumedatel harmooniatel, kompaktsetel akordilistel liikumistel, kordustel, mis jäävad kehamällu ja mõjutavad meid. Pimedusest kerkib trots ja tahtejõud, mis püüdleb valguse ja vabaduse poole. Teose eelviimane osa “Bloom” toob kevade, elu sünni ja õitsemise ja teatava rahunemise, ka orel kõlab kõrgemalt ja helgemalt. Üheksas osa “Room” võtab Maria Fausti kirgliku teekonna otsustavalt, selgelt ja mažoorselt kokku. See on Maria võit, meie kõigi võit, et on selline teos, mis sisendab usku ja teeb tugevamaks.

Kuula Maria Faust Sacrum Facere albumit “Organ”:

Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.

Anne Erm

Anne Erm on festivali Jazzkaar asutaja ja kunstiline juht ning jazzivaldkonna promotoor Eestis. Loe artikleid (20)