Olen aastaid Tallinna-Pärnu maanteed sõites imetlenud vana Konuvere silda ja mõtted see koht fotole jäädvustada ei jätnud mind rahule…

Emotsionaalselt ei edastanud ükski tehtud fotodest minu tundeid selle koha suhtes. Ilmaolud ning pime aeg olid minu jaoks primaarsed. Nii tilkusid nädalad, kuud ja aastaajad…

See juhtus äkiliselt ja ootamatult ühel reedel, kolmeteistkümnendal. Kaugelt paistis ebareaalne öise taevavalguse pidu. Valgussein ulatus pilvedeni ja ma sain aru: nüüd ongi see aastaid oodatud moment! Sillale lähenedes mõistsin, et minu kaadri planeerimine oli läbi kukkunud – kaugelt vaadates oli efektne pilt, aga silla juures näis kõik tavaline ja eredalt valgustatud.

Peatades autot parkimisplatsil, jäin aga lausa sõnatuks – jah, see
ainuke koht pildistamiseks oli leitud! Kaamera käes, alustasin seda võluvat müsteeriumit pildistama. Ilm oli üpris jahe, tuuline ja hilissügis niiskust täis.

Peeter Kress on Eesti fotograaf, kelle töid näeb rohkem siit.