Aasta tagasi oktoobris pälvisid Nobeli majanduspreemia Esther Duflo, Abhijit Banerjee ja Michael Kremer, kelle peamine uurimisküsimus oli, kuidas leevendada üleilmset vaesust. Väga lihtsustatult võib öelda, et tänases globaalses väärtuste kriisis on vaesuse küsimus teravam kui veel mõni aeg tagasi. Milline on globaalse ettevõtluse tulevik, kirjutab ühe rahvusvahelise Eesti ettevõtte juht Sergei Bogatenkov.

Tegelikult ei tea mina, lugeja ega isegi parimad analüütikud seda, mis juhtub homme või nädala pärast. Prognoosid võimaldavad aimata, aga nii nagu ei teadnud me veel veebruaris, et mõne nädala pärast – märtsis – oleme tunnistajaks suurimatele liikumispiirangutele viimase saja aasta jooksul, ei aima me, mis juhtub paari nädala pärast või jaanuaris.

Juhin Eesti finantsettevõtet, mis saab märtsis 20-aastaseks ja millel on kontorid 19 riigis üle maailma, kaugeimad Malaisias ja Austraalias. Analüüsides viimase 8 kuu töötempot, kogemusi, edulugusid ja õppetunde, olen tulevikku silmas pidades täheldanud järgmist.

Aasia taastub visalt

Globaalne äri eeldab kohalike olude väga põhjalikku (ära)tundmist, kuidas mõjutavad religioon, regulatsioonid, kombestik ja ajalugu kohalikku suhtumist ettevõtlusse, Euroopa taustaga ettevõtetesse ning veelgi enam – Eesti firmadesse.

Räägin meie kogemusest Aasias, kus täna on tööde kulgemine Covidi tõttu veelgi kohmakam ja aeganõudvam kui varem. See on regioon, kus praegugi on paljud protsessid endiselt manuaalsed ja vajalik on füüsiline kohalolu. Virtuaalne isiku tuvastamine on ka aastal 2020 midagi ulmefilmide stsenaariumist. Päris elus tähendab sellise võimekuse puudumine, et paljud ettevõtted lihtsalt seisavad. Seisavad teadmata kui kaua.

Aasia on kindlasti üks viiruse levikust kõige rängemalt mõjutatud piirkondi. Riikide sotsiaalne ülesehitus ja eluolu on täiuslik viiruse kiireks levimiseks. Palju inimesi elab väikese ühise pinna peal, erinevaid perekondi eraldab ainult sein, rääkimata ühisest ventilatsioonist. Tänavatel ruumi ei ole ja üldine hügieenipraktika on vähene. Kui lisada loetellu veel puudulik või vaevu funktsioneeriv tervishoiusüsteem, seisab selline riik silmitsi pöördumatu probleemiga.

See, kuidas meie, eestlased, riiklikul ning erasektori tasemel opereerime, on Aasias valdkonna asjatundjatele teada. Kui Aasias toimiks kasvõi 10% nendest IT-valdkonna protsessidest, mis meil Eestis, oleks Aasia taastumine tervishoiukriisist majanduslikus plaanis tunduvalt paindlikum ja kiirem kui seni.

Globaalne äri toimib ainult lokaalselt juurutades

Maailm on tunduvalt mitmekesisem, kui me Eestis arvame. Nagu äsja kirjeldatud Aasia näide teravalt esile toob, siis see, kuidas oleme harjunud oma kodus asju ajama ja ettevõtlust juhtima, ei pruugi mujal toimida. Suure tõenäosusega ei toimigi. Oleme isegi kõrvetada saanud sellega, et proovime Eestis toimivaid protsesse rakendada mujal, aga tulemuseks on, et alustama peab otsast, vastavalt sellele, mida eeldavad kohalikud olud ja inimesed.

Minu soovitus ettevõtetele, kes soovivad katsetada uusi regioone ja äritegevuse laiendamist: mõelge globaalselt, aga tegutsege lokaalselt.

Eestis ja arenenud riikides rakendame juba pikemat aega kliendikeskset, mitte tootel põhinevat disaini. Ent see ei pruugi olla edu eeldus mujal, alles arenevates riikides. Lähtuda tuleb kohalikest oludest ja sellest, milline on näiteks kohalik haridus- ja maksusüsteem, tööjõuturg või elanikkonna sissetulek. Ärge kartke katsetada erinevaid lahendusi erinevates maailma piirkondades. Investeerige kohaliku kohaloleku võimekusse, mille üheks keskseks omaduseks on kohapealseid olusid mõistev tiim. Investeerige inimestesse ja disainige teenuseid kohalike inimeste vajadustest ja ootustest lähtuvalt.

Inimene ettevõtluse alustalana

Inimene on oluline nii kliendi kui töötajana. Aga selleks, et toetada ärilises mõttes klienti ja tema abil ettevõttele tulu teenida, peab toimima tiim ja selle inimesed. Tulevikus muutub inimesekeskne mõtteviis veelgi olulisemaks.

Tänases keerulises olukorras peame toetama inimese füüsilist heaolu, aga veelgi enam tema vaimset kohalolekut ja stabiilsust. Kuigi aimame, ei tea me lõpuni, millised on Covidi järellainetuse mõjud inimeste vaimsele tervisele pikemas perspektiivis. Isolatsioonis kodukontoris olek, sotsiaalne eraldatus koos selgusetusega tuleviku ees, võimalikud tühimikud noorte haridustasemes seoses distantsõppega – kõik see kultiveerib vaimse tervise probleeme.

Juhid, märgake oma inimesi! Ei ole lihtne pakkuda abi vaimse tervisega tegelemiseks. See on delikaatne ja õrn teema, mis läheb meie mugavustsoonist väljapoole. Aga kui me seda praegu ei tee ja pigistame silma ebamugavate teemade ees kinni, ei ole varsti meie suurimat vara – inimest.

Kiirendatud valmisolek roheliseks

Möödunud talvel, enne ülemaailmse kaose algust toimunud maailmaliidrite kohtumine Davosis pööras tähelepanu sellele, kuidas üheskoos toimida nii, et maailm meie ümber oleks kestlikum ja jätkusuutlikum. Covidi-kriis tõi meid kiirendatult selle küsimuse juurde tagasi. Kuigi ka minu kui rahvusvahelise ettevõtte juhi võimuses on suunata rohelist mõtteviisi ja sellekohast käitumist, tunnistan, et ma ei pööranud sellele nii palju tähelepanu, kui oleksin võinud. Täna ma tean, et teisiti ei saa.

Me peame muutma käitumismustrit. Nii indiviidide kui ettevõtetena. Rahvusvaheliste ettevõtetena. Me seisame silmitsi paljude väljakutsetega, mis on seotud loodusvarade ammendumisega, ökosüsteemi degradeerumise ja reostuse ning kliimamuutustega, mida ei ole võimalik tagasi keerata. Üksteise koosmõjul need tugevnevad, mõjutades otseselt globaalset vaesumist. Eelkõige jätabki see kõige tugevama jälje vaesemale osale maailma elanikkonnast, kes elab sageli kõige haavatavamates piirkondades ja kellel on kõige vähem ressursse, et muutunud keskkonnaoludega toime tulla ja kohaneda. Teiseks kahjustavad ja pidurdavad need väljakutsed riikide võimet säilitada majanduskasvu, mis muudab vaesuse kaotamise aina keerulisemaks.

Ehk see, kuidas oleme jõudnud 2020. aastasse, ei vii meid kestlikumasse homsesse, kus suudame võidelda vaesusega. Teeme nii, et peatume hetkeks ja mõtleme, mida saame teha, et maailm ja keskkond meie ümber suudaks vastu panna sellele koormale ja tempole, mille tunnistajaks me praegu oleme. Praegune olukord on vali äratuskell, et ärgata homme jätksuutlikumana. Teist võimalust meile enam ei anta. Lisaks sellele, et vastata küsimusele, kuidas leevendada ülemaailmset vaesust, peab esmalt vastama sellele, mida teha, et maailm meie ümber muutuks rohelisemaks. Seeläbi suudame võidelda ka vaesusega, mis puudutab miljoneid inimesi üle maailma.

Artikli autor Sergei Bogatenkov on Admiral Marketsi juht.