Detsembri alguses kohtusid tARTu poes kirjanik Vahur Afanasjev ja kunstnik Toomas Kuusing, keda ühendab äsjailmunud romaan “Õitsengu äärel”. Galeriile kohaselt vestlesime illustratsioonide jõudmisest raamatukaante vahele.

Vahur, Sinu menuromaan “Serafima ja Bogdan” on muu hulgas paljudele meelde jäänud Peeter Alliku illustratsioonide tõttu ning äsjailmunud põnevikku “Õitsengu äärel” ilmestavad Peetri mõttekaaslase ja võib öelda, et mingil määral ka tema õpilase Toomas Kuusingu linoollõiked. Miks sa oma raamatuid illustreerid ning kuidas illustraatoreid valid?

Vahur: Eks selles on lapsepõlve raamaturõõmu. “Seiklusjutte maalt ja merelt” oli ju väga kenasti illustreeritud. Kuna ma kirjastan viimasel ajal ise, siis võin endale illustratsioone lubada. Muu kirjastaja ilmselt ei raatsiks. Kujutav kunst on mulle väga oluline. Kirjandus, kunst, muusika – kolm vaala. Varasemate raamatute puhul olen samuti püüdnud tagada välimuse, mis oleks ka kunstiliselt nauditav. Illustratsioonid on selle soovi maksimeerimine. Mõnes mõttes on põhjalikult illustreeritud raamat nagu personaalnäitus, mis jõuab iga lugeja kätte.

Raul Oreškin

Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases HAKI galerii ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor ning käesoleval aastal ilmus Tartu linna tellimusel tema kolmas raamat "Tartu hääled". Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Loe artikleid (37)