Rebasekutsikad ja nende lõbus ning mänguline elu paneb peatuma iga mööduja. Tegelane fotol on üks vapper noorrebane neljasest “jõugust”. Pesakond elutses mahajäetud talu aida all, mis head ja turvalist varjualust pakkus. Leidsin nad nii pooljuhuslikult. Otsisin parasjagu rebasekutsikaid ning paar-kolm kohta, kus võiks neid leida, olid mul teada. Samuti ka see vana maja.

Eks igale plaanile eelneb ka eeltöö, mis tegelikult võtab “hetkest” fotol 10 korda või enamgi rohkem aega.

Sel aastal reetsid poegade olemasolu arvukad rajad kõrges heinas ning toidujäänused maja kõrval teerajal. Asusin siis eemalt jälgima ja ootama, et kas ikka on keegi maja all ja mu lootus ning ootus kannab vilja. Kõhutunne pidas paika, kutsikad näitasid end. Sel päeval jälgisin neid vaid eemalt, kus nad liiguvad, passivad jne. Kaardistasin peas kogu selle elu. Vaatasin välja paigad, kus neid turvaliselt ja häirimatult pildistada, ning suundusin järgmisel hommikul sinna tagasi. Pildimaterjali sealt tuli ning õnneks ei jäänud ma ka vanarebasele vahele. Käis teine ikka mõned korrad poegadele head-paremat toomas.

Üks selle päeva piltidest on siis siin teie ees: mängud mängitud, kõht täis – siis tulebki ju silm kinni lasta ja puhata, et seejärel taas algusest alata. On ju mäng laste töö ja see ei ole kõige lihtsam, väsitab tublisti ning paneb haigutama. 

Hoidsin sellel pesakonnal veel paar nädalat silma peal. Kuid ega kaua möödunud, kui mindi laia maailma avastama ning aidaalune tühjaks jäi. Hea oli tõdeda, et pojad sirgusid muretult ning neli vaprat kanavarast suundusid tervete ja tugevatena oma tegusid tegema. 

Tauri Pärna on Eesti loodusfotograaf, kelle jaoks parim puhkus argipäevast on võtta kaamera, pista selga metsariided ning minna nautima seda, mida loodusel pakkuda on. Niimoodi on ta teinud juba aastast 2009. Tema töid saab vaadata siit.