Optimistlike investorite mõttemaailmas jätkab finantsvara väärtuse kasv igavesti. Miks ei peaks see sedasi olema? Väärtpaberid tervikuna on vähemasti nominaalses väärtuses tõepoolest pidevalt kerkinud – eriti selles osas, mis puudutab aktsiaturge. Ent mis juhtub siis, kui siseneme tsüklisse, kus aktsiate ja võlakirjade väärtused jäävad aastateks või aastakümneteks langustrendi?

Kullainvesteeringutele spetsialiseeruv pensionivarade haldur Trevor Gerszt selgitab oma artiklis demograafiliste süvatrendide ja võlakoorma kasvu pikaajalist koosmõju väärtpaberitele ja kullale.

Selline mõte on paljude jaoks mõeldamatu, ent tegemist on vägagi reaalse võimalusega. Ärgem unustagem, et suur osa finantsvarade väärtuse kasvust eksisteerib vaid bilansilisel kujul. Tegemist on väärtuse kasvuga, mis ei realiseeru enne, kui finantsvarad on edasi müüdud. Ent selleks, et (aastate jooksul väärtuses kasvanud) finantsvarade tootlus “reaalseks muuta”, tuleb need enne maha müüa. Selleks omakorda on vaja turul piisavalt ostjaid. Aga mis juhtub olukorras, kus kõik või enamus turuosalistest soovib oma väärtpabereid müüa, ent ei leidu piisavalt ostjaid?