Kuldne sügis on hea aeg, et suunduda automatkale Eesti saartele ja seal pikkadele jalutuskäikudele. Arhitektuurihuvilistel tasuks uuendada tutvust Saaremaa ja Muhuga – mõlema saare põnev arhitektuur jääb tihtipeale teenimatult ranna- ja spaamõnude varju. Tegelikult valmisid seal juba keskajal silmapaistvad ehitised ning saarte kaasaegsed hooned nopivad täna arhitektuuripreemiaid.
Varemed, väljakud, kirikud, hedonistlikud suvitushooned – saartel on tuulikute, kiviaedade ja tuletornide kõrval veel mitu väga märgilise tähendusega kohta, mille pärast sinna sõita tasub. Tutvustame lähemalt kümmet põnevamat, mille juures peatuse teha võiks.
1. Maasi ordulinnuse varemed. Rajatud 15. sajandi keskpaigas
Ordumeister Burchard von Dreileben rajas Maasilinna pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345. aastal, hilisemat kivilinnust hakati ehitama 15. sajandi keskel. Maasi keskaegne linnus pandi püsti saarlaste sunnitööna. Nii karistas valitsev Liivi ordu maa põlisrahvast mässu eest, mille käigus hävitati ordu senine tugipunkt. Mereäärsest linnusest sai kindel kants, kuni taanlased selle õhkisid. Nimelt andis Taani kuningas Frederik II 11. augustil 1576 käsu Maasilinn hävitada, ja sellest ajast on linnus varemetes.
Hävitusest pääsenud varemete kaheksameetrised müürid on nüüdseks saanud vaatamisväärsuseks. Need on külastajatele avatud aasta ringi ja ööpäev läbi.
2. Muhu Katariina kirik. Rajatud 13. sajandil
Muhu kirikut on kroonikas mainitud juba aastal 1267. Kirik on varagooti stiilis väga kaunis ehitis, mis sadamast Saaremaa poole sõites Liival suurele teele ära paistab ja pead pöörama sunnib. See on üks kaunimate proportsioonidega maakirikuid Eestis ja selle ajaloos on ka perioodid, kui kirik pidi kaitserajatise ülesandeid täitma.
Muhu kiriku interjööri ilme määravad kõrged mõigasroietega domikaalvõlvid, kooriosas aga ristvõlvid. Kiriku kooriruumi põhja- ja idaseinal on säilinud umbes 1330ndatesse aastatesse dateeritavate seinamaalide fragmendid. Trepile viiva ukse kohal on kirikuseina müüritud 12.–13. sajandist pärinev haruldane trapetsikujuline hauaplaat.
3. Karja Katariina kirik. Rajatud 14. sajandi algul
Saarema põhjaosas Linnaka külas kõrgub tugeva ja asjaliku olemisega kirik, mis väljast vaadates millegagi ei toretse. Ühelööviline ja ilma kellatornita kirik on peaaegu muutumatult säilitanud oma esialgse kuju. See on Saaremaa kõige pisem kirik. Kiriku altari kohal on säilinud ehitamise ajal maalitud paganlikud maagilised laemärgid.
Kiriku kujunduses on näha valdavalt vara- ja kõrggooti stiili elemente, mis on ühendatud mõningate romaanipäraste joontega. Karja kirik on üks raidskulptuuririkkamaid maakirikuid kogu Põhja-Euroopas. Kiriku võlvid ületavad seinte kõrguse kaks korda.
4. Kuresssare linnus. Rajatud 14. sajandi alguses
Kes seda hoonet ei teaks! Kuressaare linnus-kindluse vanimat osa – konvendihoonet – hakati ehitama millalgi 14. sajandi esimesel kolmandikul ja see valmis koos esimese ringmüüriga sama sajandi lõpupoole. Sellest ringmüürist on säilinud vaid maa-alune osa, mille lõunanurk on välja kaevatud ja eksponeeritud.
Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyn Chelminski ordukonvendihoonega tänapäeva Poola aladel, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest, eriti Malborkist.
5.–6. Kiviaiad ning Mihkli talumuuseumi elumaja koos vankrikuuri, aida ja laudaga. Ehitatud 18. sajandi lõpust 19. sajandi keskpaigani
Kuigi praegu on endisaegsetest saarte küladest sageli alles vaid üksik talu, elati varem Saaremaal ja Muhus saarte keskosas kobaras sumbkülades, samas kui mere äärest võis leida ka piki randa välja venitatud kalurikülasid. Eheda taluarhitektuuri otsinguil tasub minna Mihkli talumuuseumi.
Sissejuhatuseks Saaremaa arhitektuurireisile on tegelikult hea mõte üle vaadata kolm saaremaist võrgumaja – Nasva, Toomalõuka ja Alvi oma – juba mandril, need on nimelt jõudnud Tallinna, Eesti Vabaõhumuuseumi.
Piirkonnale vägagi ilmekad on ka päris vanad või uuesti laotud kiviaiad, vähem näeb praegu kõdunemisele vastupidavast puidust – näiteks kadakast tehtud puittarasid, mida enam keegi töömahukuse pärast teha ei viitsi. Tihti oli sissesõidukoht veidi uhkem, Saaremaal ja Muhus võisid väravapostid olla tehtud kivist. Ka jalgväravaid võidi kaunistada, näiteks veidi edevamate puidust nikerdustega.
7. Kuressaare Kuursaal. Ehitatud 1889
Kuressaare lossi vallikraavi äärde Kuursaali rajamise idee autoriks peetakse kohalikku apteekrit. Hoone ehitus kestis kaheksa kuud ja see avati pidulikult 1889. aastal. Keskosas, nn valges saalis oli siis restoran, nagu tänapäevalgi. Paremas tiivas tegutses suveteater, kus esinesid hooajal peamiselt Saksamaalt saabunud trupid, pärast I maailmasõda pääsesid lavale aga juba Eesti näitlejad.
Kuursaali populaarsus püsis ka nõukogude ajal – 1989. aastal anti kuursaalile Eesti NSV aasta parima ehitise nimetus.
8. Saare KEK-i hoone. Ehitatud 1977–1982
Kolhooside ehituskontorid ehk KEK-id arendasid nõukogude ajal välja oma ehitusmaterjalide tööstuse ja moodustasid oma projekteerimisbüroo EKE (Eesti Kolhoosiehitus) Projekt.
Ambitsioonikad KEK-id andsid andekatele arhitektidele võimaluse luua hooneid, kus kunst ja arhitektuur sulanduvad kokku. Arhitekt Marika Lõokese loodud Saare KEK-i peahoone (1977–1982) Kuressaare ringtee ääres on oma ajastu üks silmapaistvamaid hooneid. Selle seinal kasutatud ja tol ajal väga levinud supergraafika lõi siis ja loob veel tänagi seoseid nõukogude agitpropkunstiga. Täna asuvad hoones kontorid ning toimub arvukalt kultuurisündmusi, ruume saab rentida erinevateks üritusteks.
9. Kuressaare rannahoone. Valmis 2010
Moodne supelarhitektuur on Eesti oludes harukordne. Linna 170. sünnipäevaks rajati Kuressaarde aga silmapaistva katuselahendusega modernne rannahoone. Arhitekt Hannes Koppeli projekteeritud hoone ehitati endise rannahoone asukohale. Hoone on lennukas, mõjub suuremana, kui ta tegelikult on. Maja pälvis Kultuurkapitali aastapreemia kuurortlinna traditsioonilise hoonetüübi kaasaegse ning elegantse tõlgenduse eest.
10. Kuressaare keskväljak. Valmis 2019
Uuenenud Kuressaare kesklinn tegi totaalse muutumise läbi Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul käivitatud “Hea avaliku ruumi” programmi kaasabil. Ainuüksi selle pärast tasub juba Kuressaarde sõita!
Uuenenud keskväljak sai betoonkiviparketi ja graniitkivisillutise, uued soojus- ja sadeveetorustikud ning uue tänavavalgustuse Tallinna, Lossi, Kauba, Lasteaia ja Raekoja tänavatel. Uue lahenduse eripäraks on purskkaev, samuti Raekoja taga asuv päikeseterrass ja uued avalikud tualettruumid. Samuti loob nüüd keskväljak külgneva turuplatsiga – kus asub ka uus lihapood – ühtse avara ansambli. Kirsiks tordil on uus linnamööbel ning haljastus.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)
