“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Kas Soome piir ei olegi tegelikult suletud?

Vastupidiselt poliitikute ja võimude ametlikule ja avalikule väitele, et Soome piir on eriolukorra ajal suletud ja seda ka Soome riigi kodanike jaoks, väidavad politoloogid, et see ei ole lihtsalt võimalik, sest põhiseaduse kohaselt on Soome riigi kodanikul õigus riiki igal ajal siseneda ja riigist lahkuda ning ükski muu seadus ei ole põhiseadusest üle. Kas siis seega tegutsevad üle Soome piiri toimuvat Soome kodanike liikumist praegu takistavad asjapulgad ebaseaduslikult? Loe edasi: YLE

Koroona on identiteedivarguste arvu suurendanud

Kui viimase aasta jooksul on identiteedivarguse katse objektiks olnud enam kui pool miljonit soomemaalast, siis sageduse plaanis on koroona-perioodil pettuste arv suurenenud. Eriti on kriisi ajal identiteedipetturite tõttu kannatanud noored täiskasvanud (netitutvused ja -ostlemine!) ehk ligi iga viies 25–34-aastane väitis uuringu käigus, et on olnud identiteedivarguse ohver või selle sihtmärk ning kokku on identiteedivarguse või selle katse ohvriks langenud enam kui iga kaheksas soomemaalane. Loe edasi: YLE

Viiruserisk Helsingis kõige suurem idas

Koroonaviiruse nakkused koonduvad Soome pealinnas Ida-Helsingisse – Itäkeskuse-Marjaniemi kanti ning Kontula-Vesala ja Koskela linnaosadesse. Loe edasi: Helsingin Sanomat

Läti

Kriisitoetustega petmine võib kalliks kätte minna

Seim kehtestas riigile valeandmete esitamise eest halduskaristuse, et panna piir põhjendamatult esitatavatele kriisitoetuse avaldustele. Selliselt tegevuselt tabatud üksikisikut või ettevõtte juhatuse liiget ootab trahv kuni 1500 eurot, lisaks on võimalik juhatuse liikmelt ära võtta õigus ettevõttes teatud ametikohtadel töötada. Loe edasi: Delfi

Hoonete energiatõhusust suurendatakse ka seaduseid muutes

Läti valitsus on äsja võtnud nõuks tulla välja hoonete energiatõhususe seaduse, elamumajanduse korraldamise seaduse ja korteriomandiseaduse muudatustega, mis kõik on suunatud hoonete energiatõhususe suurendamisele. Vastavate muudatuste valguses on plaanis eraldada energiatõhususe projektidele täiendavalt 75 miljonit eurot. Loe edasi: Delfi

Tavainimese vaatenurka võetakse teeremondi ajakadu mainides arvesse

Olete märganud, et meil teeremontide ajal öeldaks, kui palju aega peaks eeldatavaid viivitusi arvesse võttes juurde varuma? Vaevalt. Isegi busside sõidugraafikud ju ei muutu, kuigi kõik teavad, et suuremate teeremontide korral on nendes püsimine lihtsalt võimatu… Aga näiteks seoses Jelgava ja Riia vahel oleva maanteesilla remondiga anti teada, et selle vahemaa läbimine (tavaliselt bussiga 55 minutit) võib võtta remondi tõttu pool tundi kauem. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Uus kriisiaja ametikoht – “pettusevastase võitluse kindral”

Rootsi valitsus nimetab ametisse uurija, kes aitab tagada, et ettevõtete ja üksikisikute toetamiseks koroonaviiruse kriisi ajal eraldatud raha ei väärkasutataks ega see ei satuks kuritegelike võrgustike kätte. Loe edasi: The Local

Koroonaviirusest tingitud töötuse geograafia

Rootsis on hoiatatud, et viirusekriisi mõjul võib kaduma minna kuni 60 000 töökohta. See käib kriisi esimese etapi kohta ja ei tähenda, et need inimesed ei võiks kuskil mujal kohe mingit muud tööd leida ehk tegemist on eeldatava vahetu koondamiste- ja pankrotistumistelainega. Antud mõju kaardile kandes ruulib pealinnaregioon 30 000 sellise löögi alla jääva töökohaga ning järgnevad Västra Götaland 10 000 ja Skåne 4000-ga. Loe edasi: The Local

Rootsi avatakse välisturismile juuni keskel… võib-olla

Rootsi valitsus on koroonaviiruse ulatusliku leviku ning kiiresti muutuva ja ebakindla olukorra tõttu soovitanud välistada Rootsist välismaale ja välismaalt Rootsi reisimise ja see nõuanne kehtib praegu 15. juunini, kuid see tähtaeg võib pikeneda – praegusel hinnangul pigem pikenebki kui vastupidi. Loe edasi: The Local

Venemaa

Mis maksab COVID-19-ga patsiendi ravi?

Peterburis on tõusnud koroonaviiruse nakkusega patsientide ravikulud. Haiguse kõige raskemate vormide ravi maksvat patsiendi kohta 372 tuhat rubla (EUR 4660) ja kerge infektsiooni korral 58,3 tuhat rubla (EUR 730). Koduse ravimise kuludeks on 10 tuhat rubla (EUR 125). Kahe nädala jooksul intensiivravis viibimise hind on alates 193 tuhat rubla (EUR 2400). Loe edasi: Kommersant

Tervishoiutöötajate töised koroonariskid said hinnalipiku

Vene Föderatsiooni koroonaviiruse ohvrite nimekirjas on 107 tervishoiutöötajat ning nakatunute koguarv meditsiinivaldkonna töötajate seas võib olla vähemalt 2000 inimest.

Nüüd saavad raviasutustes koroonaviiruse patsientidega töötades nakatunud isikud taotleda ka ühekordseid kindlasummalisi kompensatsioonimakseid: töötaja surma korral on tema perekonnal võimalik saada 2,7 miljonit rubla (EUR 633 800); puude määramise korral 688 tuhat rubla (EUR 8600), 1,3 miljonit rubla (EUR 16 300) või 2 miljonit rubla (EUR 25 000) sõltuvalt puude raskusastmest; nakatumise korral, mille tagajärjel puudeid ei teki, 68,8 tuhat rubla (EUR 860). Loe edasi: Kommersant

Venemaale soovitatakse kiirendatud “haljastumist”

Eksperdid hindasid Venemaa osalemise stsenaariume ülemaailmsetes kliimameetmetes ja soovitavad senisest suuremat aktiivsust peamiselt kahel põhjusel: esiteks kuna fossiilkütuste ja -maavarade muule maailmale müümise peale enam pikalt arvestada ei saa ning teiseks kuna kliimakriisi mõju on juba praegu Venemaal üle maailma keskmise ja see kiireneb veelgi. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (172)