Ühel päeval sain e-kirja “Terevisioonilt”. Et saadetagu aga koduseid muusikavideoid ja nemad avaldavad, juures olid soovituslikud tehnilised nõuded, kuidaspidi ja mis formaadis ning et ideaalis võiks olla intervjuu otseülekandena.
Mu fantaasia läks kohe tööle ja kujutasin end ette varahommikul meikimas, juukseid sättimas, toalampidega valgust seadmas, pusserdamas helitehnikat ja üritamas saada toimima otseülekande ning samas sundimatult ja hingestatult oma loomingut esitamas. Oleksin tõeline multitasking-artist! Supernaine! Ühe muheda hetkena võiksin samas minna tele-eetrisse varahommikule loogiliselt pidžaamapükstes, sest alumist otsa ju lähiplaanis näha ei jää… Mu vanaisa ütles ikka, et kui seda inimese tegevust kõrvalt vaadata, siis on see tihtilugu halenaljakas. Aga me püüame! Kes kuidas.