Tartus eelmise aasta detsembris avatud “tARTu pood” oli Voronja galerii aastalõpunäituse pealkiri. Tahtsime näitusele koondada eeskätt Tartu kunstnike loomingut ning ühtlasi anda publikule sõnumi, et näituselt saab teoseid kaasa osta. Ettevalmistuste käigus idee pisut muutus ning lisaks kunstile esitlesime näitusel veel Tartu kirjandust, muusikat ja filmi. Poole detsembri pealt mõistsime, et kui oleme “poe” juba üles ehitanud, siis oleks ikka päris suur ressursi raiskamine see uuesti laiali lammutada, et siis järgmisel korral taas alustada. Pealegi olime saanud Tartu loojatelt palju head tagasisidet särtsaka ja uue lähenemisega kunstipoe avamisel, Aparaaditehas andis samuti rohelise tule ning kuna publik leidis meid üles, otsustasime “tARTu poe” jättagi avatuks.
Kui olime tARTu kunstnike, kirjanike ja muusikute tutvustamisega ühele poole saanud – see võttis umbes kaks kuud aega –, mõtlesime, et milline võiks olla meie nišš tARTu poe ja tARTu loomingu turundamisel, mis paneks publiku kaasa elama ning mis oleks meile endale ka põnev korraldada, ning 29. veebruaril see mõte tekkiski.
Olime just jõudnud selgusele, et edaspidi võiksime postitusi teha ühise nimetaja alt. Läbi käisid erinevad variandid: tARTu looja, tARTu looming, tARTu kunstilaik, tARTu värvilaik ja sealt jõudsime lakoonilise ning kahemõttelise tARTu laigini. Esimest postitust plaanisime teha liigaasta liigpäeval, aga kuna kuupäev oli eriline, tekkis mõte seda kuidagi teistmoodi jagada ning sealt
kooruski mõte postitada iga päev üks tARTu laik kuni järgmise 29. veebruarini, mis juhtumisi leiab aset 2024. aastal, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
Kõik jooksis kuidagi toredalt kokku.
Arvutasime mahu välja, mõtlesime korraks, et kas suudame ikka 1461 postitust välja kanda, ning leidsime, et see oleks kohe alguspunktis hea pikaajaline siht, millele fookus seada ja millele ehk keerulistel aegadel isegi toetuda. Pealegi ei keelaks keegi meil postitusi teha ka siis, kui tARTu pood tuleks mingil põhjusel sulgeda. Nii see esimene postitus sündis.
Tänaseks on jagatud 63 tARTu laiki ning oleme üle elamas ka esimese kriisi, mis meid kõiki koroonaviiruse saabumisega tabas. tARTu pood on praegu avatud vaid kokkuleppel, aga sellest hoolimata oleme iga päev postitanud mõne tARTu looja teose ja meie üllatuseks pole katkenud ka kunstimüük. Tõsi, müüginumbrid on vähenenud, aga oleme kriisi ajal leidnud endale isegi uued püsikliendid, kes just nüüd on algust teinud oma kunstikogu loomisega ning plaanivad igal järgmisel kuul kollektsiooni täiendada.
Kui vaadata tARTu laikide ajalist kulgu, siis peale eriolukorra väljakuulutamist on märgata, et ka kunstiteosed, mida jagasime, muutusid pisut päevakajalisemaks:
Kaido Rätsep “Kuningas ja päevauudised”, Onu Bella “Ma võtsin viina”, Kairo “Tüdrukud sinise seebiga”, Marge Nelk “Katk lõbustuspargis”, Mart Kivastik “Külmetava kunstniku portreed”. Seejärel läksid teosed isegi pisut psühhedeelseks: Edward von Lõngus “Kanepisuitsetajad”, Huupi “2782”, K2RTE “Tripisaapad”, Andres Keil “pop.up”, Smiley on Acid ja Ruudu Rahumaru värvikirevad teosed; ning nüüd on postitustes tunda mõningast rahunemist ja olukorraga leppimist: Meiu Münt “Must kana”, Urmas Vadi “Elu mõttetusest”, Toomas Kuusing “Tere hommikust, naine”. Lootusekiirena uuele tulevikule viitab Kalli Kalde äsja valminud maal “Kuutantsijad” ning Albert Volkovi ja Karl Pärtelpoja valgustid.
Omamoodi hitiks kujunes Paula Maueri plakat “Hayao Miyazaki retrospektiiv” Elektriteatrile, millele tellisime lausa lisatrüki ning mis oli eriolukorra alguses meie ainus valgusekiir, mis aitas tARTu poe tegevust elus hoida.
Teekond on veel pikk ja ette võib tulla palju hullemaid aegu kui praegune, aga pika perspektiivi hoidmine olukorras, kus elada tuleb päeva kaupa või tuleb sihte lausa mitu korda päeva jooksul muuta, on andnud tegutsemiseks mõtte ning osutunud lootustandvaks. Isegi kui me ei tea, kas suudame need 1461 postitust välja kanda, on pikaajaline väljakutse just praegu omamoodi õlekõrreks, millest kinni hoida, et paremate aegadeni sõuda. Kutsume teidki kõiki teekonnale, millest on käidud vaid 4,3% – 63 tARTu laiki 1461st.
tARTu pood
Kastani 42, Tartu – Aparaaditehas
www.tartupood.ee
Raul Oreškin
Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases HAKI galerii ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor ning käesoleval aastal ilmus Tartu linna tellimusel tema kolmas raamat "Tartu hääled". Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Loe artikleid (47)