“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Metsaraie paneb löögi alla liigirikkuse

Soomeski on keskustelu, kas metsi mitte liiga palju ei raiuta. Erinevalt Eestist on suudetud näha ka palgi taha ja ümber, nii et jutt ei ole ainult raiutava metsa mahust, vaid ka sellest, kuidas raie vähendab raiepiirkondade liigirikkust. Loe edasi: YLE

Tehisintellekt tõlgib klientide tagasisidet

Kui seni kasutati tehisintellekti kirjaliku klienditagasiside läbitöötamiseks, siis nüüd on hakatud ka telefonikõnesid analüütiliselt “pealt kuulama” ning on selgunud, et näiteks energiaettevõtete kliendid ei mõista neile saadetavaid arveid, ehk vaja oleks “tõlget”. Loe edasi: YLE

Ajaloo suurimaid narkoprotsesse

Kümned dopingained, “hämar” Viagra, sajad kilod amfetamiini, kilode kaupa kokaiini, üle 100 000 Ecstasy tableti, üle 20 000 LSD laksu ning 54 süüdistatavat, kelle seas baikerijõugu liikmed, fitnessimodell, ärimehed, sportlane, politsei ja muusik – Helsingi ringkonnakohtus algas Soome mastaabis ajalooliselt ulatusliku narkojuhtumi kohtuprotsess, kus käsitletakse 2016. aastast alates toimunud dopingu- ja narkokuritegusid koos kõige juurdekäivaga. Loe edasi: Helsingin Sanomat

Läti

Riia liiklus aina rohkem umbes

Eelmisel aastal kasvas Riia tänavate ja selle lähiümbruse teede ummikute tase 3% ja Riia on oma summaarse 27%-lise liiklusummistatusega (tähendab, et autodel kulus valitud teekonna läbimiseks 27% rohkem aega kui tavatingimustes) Euroopa linnade seas 101. kohal ja maailmas 170. kohal. Baltimaade pealinnade suurim liiklusummistatus oli Vilniuses (32%), Tallinnas oli see 31%. Loe edasi: Delfi

Rail Balticuga saab Pearaudteejaama väljakust mööda minna

Kui meil käib RB ja maakasutuse ümber emotsionaalne arutelu peamiselt maapiirkondades ja Tallinnas on tegemist mitte nii kesksete lahendustega, siis Riias kerkis üles küsimus, kas projekteeritud uute lahenduste järgi ei ole linn mitte sunnitud ka pearaudteejaama ees olevat väljakut lausa ümber ehitama. Nüüdseks paistab olevat selge, et kuna RB eurovahendeid ega riigifinantse selleks plaanis eraldada ja kasutada ei ole ning linnal pole soovi 20 aastat tagasi ümber ehitatud keskset väljakut ka ise oma vahenditega rekonstrueerida, siis peaks väljak jääma ikkagi puutumata. Loe edasi: Delfi

70% sööks mahetoitu, kuid ainult kolmandik leiab selle üles

40% Läti elanike toiduvalikust leiab bioloogilist päritolu tooteid ja 71% sooviks sellist loomulikku-looduslikku toodangut sagedamini kasutada, kuid samal ajal mõistab toiduainete ökomärgistust ehk leiab selle õige maheda toiduaineteletist üles ainult 28%. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Võeti kokku võõrtööjõu soovid nende eluolu parendamiseks

1. Tööviisa protsess tuleks sujuvamaks muuta
2. Tuleks parandada töölevõtmise tavasid ja võidelda diskrimineerimise vastu
3. Ettevõtteid tuleks välistöötajate palkamise osas koolitada
4. Kõrgelt kvalifitseeritud välistöötajatele peaks olema kiirendatud protsessid
5. Eluaseme leidmiseks vajalik abi
6. Erialased rootsi keele tunnid
7. Asutustel peaks olema rohkem ingliskeelseid veebisaite
8. Tuleks aidata elukorralduse sotsiaalse poolega hakkama saamist
9. Tubli sooritust ja häid tulemusi peaks premeerima
10. Erinevusi tuleks väärtustada

Loe edasi: The Local

Uus kilekotimaks

Alates 1. maist kehtestatakse Rootsis uus kilekotimaks: tavaliste kilekottide puhul kolm krooni (0,28 eurosenti) ja väiksemate puu- ja köögiviljakottide puhul 30 ööri (0,028 eurosenti). Loe edasi: The Local

Autojagamise äpp/teenus kui auto omamise keskkonnasõbralikum alternatiiv

“Autode Airbnb” mõiste kirjeldab tabavalt, millega on autode jagamise äpi/teenuse puhul tegemist. Näiteks SnappCar vahendab Taanis ja Rootsis 50 000 sõidukit ja umbes 400 000 rentijat. Loe edasi: The Local

Venemaa

Plokiahelaarendust kärbitakse

Viimase aasta jooksul on tehnoloogiaarenduse kavasid ja ootusi nende mõju kohta Venemaa majandusele märkimisväärselt vähendatud, sest “üleilmne eufooria” seoses plokiahelaga olevat sealsete ekspertide hinnangul vaibumas. Kuni 2024. aastani on Venemaal plaanitud kulutada plokiahelatehnoloogiate arendamiseks 28,4 miljardit rubla (4 miljardit EUR), millest 9,5 miljardit tuleb eelarvevahenditest ja 18,9 miljardit peaks lisanduma eelarveväliselt. Loe edasi: Kommersant

Vene tarbija on ebakindel

Venemaal langes tarbijate kindlustunde indeks 2019. aasta lõpuks 68%-le, millega kukuti Euroopas eelviimasele kohale, edestades ainult Ukrainat. Peamist negatiivset rolli mängis venelaste soovimatus teha suuremaid väljaminekuid ja tööjõuturul süvenev ebakindlus. Analüütikute arvates olukord käesoleval aastal ilmselt ei parane. Loe edasi: Kommersant

Regioonid vastutama elukvaliteedi eest

Strateegiliste Algatuste Agentuur töötab koos ettevõtlusühendustega välja regioonide elukvaliteedi reitingu, mis põhineb elanikkonna küsitlemisel kõige levinumate sotsiaalsete probleemide kohta, hindamaks ühiskonna üldist rahulolu sotsiaalsfääriga, kuhu kuuluvad haridus, tervishoid, sotsiaalteenused, isiklik turvalisus jms valdkonnad. Nimelt leiti, et rahvusvahelised reitingud keskenduvad liigselt majandusnäitajatele, tehes nii Venemaale ebaõiglaselt liiga. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (172)