Kes olid poliitika-aasta võitjad, kaotajad, tõusjad, langejad ja meelelahutajad? Portaal poliitika.guru vaatas tagasi 2019. aasta sündmustele. Suurimaks kaotajaks hindab portaal Eesti ühiskonda.

Aasta mõjutajad 2019

Kliima

Kliimamuutused ei küta ainult maakera keskmist temperatuuri, vaid ka poliitilisi ja põlvkondadevahelisi kirgi. Oma elu vanamoodi mugavalt lõpuni elada soovivad põlvkonnad ei mõista noorte kirglikku muret planeedi tuleviku pärast. Noored jälle ei saa aru, miks asjad muutuvad nii aeglaselt, kui üldse.

Muidugi ei ole asjad nii lihtsad ja lihtsustatud, rindejooned jooksevad tihedalt ja keerulisemalt, ka riikide vahel, kaalul on palju raha ja massiivsed ärihuvid. Kliimapoliitika oli Euroopa Parlamendi valimiste üks põhiteema, Kesk-Euroopas ja Skandinaavias otsustab see valimistulemusi. Rohepööre on detsembris ametisse astunud Euroopa Komisjoni suurim prioriteet.

Kliimamuutustest on saanud teema, mida vältida pole võimalik. Isegi mitte Eesti poliitikas, kuigi eestlased on veel võrdlemisi kliimaneutraalsed ja see tähendab, et enamikul meist pole kliimamuutustest sooja ega külma.

Pestud raha

Skandinaavia pankade Eesti filiaalide ja harude kaudu liikunud mitteresidentide rahal on Eesti majandusele olnud hullem mõju, kui karta oli. Eks oligi naiivne arvata, et Danske rahapesuskandaal oli üksik isoleeritud juhtum. Kolme suuremat Eestis toimetavat panka raputanud rahapesukahtlused on eestlaste laenuintressid muutnud skandinaavlastega võrreldes kõrgeks, laenud ettevõtetele vähem kättesaadavaks ja huvi Eestisse investeerimise vastu pehmelt öeldes leigeks. Venemaa agressioon Ukrainas ja sellele järgnenud sanktsioonid muutsid Eesti panganduse jaoks palju.

Poliitikud on Eesti maine taastamiseks vajalikest sammudest pidanud seni tähtsamaks süüdlaste otsimist ja üksteise süüdistamist. Eesti taastub rahapesuskandaalist veel aastaid.

Onu Heino

Eesti poliitiline debatt ja valitsemine on aastaga tundmatuseni muutunud. Solvamine, halvustamine, räuskamine, isiklikud rünnakud ja hämamine on nüüd tavaline. See pole kõigest retoorika, vaid mõttemaailm, mis tõukub kümnenditetagusest ajast ja arusaamisest, onu Heinode maailmast… “Issid on kodus” ja jäävad issideks, isegi kui nende “retoorika peaks muutuma”.

Onu Heinode maailmavaade on see, mis tänast valitsust sügavamates allhoovustes kokku seob ja ühendab. See on magnet, mis võimaldab tekkida palju paremal “töökeskkonnal” ja isiklikul läbisaamisel, kui oleks võimalik Kaja Kallase või noorte sotsidega. Muidugi ei koosne kogu valitsus onu Heinodest. Perekondlikel koosviibimistel näeme, et paar onu Heinot rikuvad kogu peo ja satuvad lihtsalt tähelepanu keskmesse, kui seda vähegi lubatakse. Mart Helmet parafraseerides, “kui Sa ei võitle onu Heinode vastu, muutud osaks nende maailmast”.

Aasta tõusjad 2019

Ott Tänak

Ott Tänaku edu näitab kõige paremini tõsiasi, et isegi eriti mootorispordi-kauge Poliitika.guru toimetus teab täna, kes on Ott Tänak, ja oskab teda esile tõsta. Ei ole palju neid asju, mis on eestlaste jaoks olulisemad kui Ott Tänaku käekäik iga ralli igal kiiruskatsel. Rahvas vajab spordikangelasi!

Boris Johnson

Johnson suutis juba Theresa May ajal laual olnud ja siis tooride partei poolt maha laidetud Euroopa Liidust lahkumise leppe brittidele maha müüa kui uue ning võita valimised suure enamusega, lubades vaid ühte – Brexit lõpuks ära teha. Tööpartei halvim tulemus alates 1935. aastast näitab, et asi polnud ainult Johnsoni heas töös, vaid ka kehvas vastases, aga see ei ole tegelikult oluline. Tooride tugev enamus annab nii Ühendkuningriigis kui ka Euroopa Liidus selguse, et Brexit 31. jaanuaril 2020 toimub. Pärast seda algavatel kaubandussuhete läbirääkimistel on Euroopa Liidul nüüd tugev partner, kes suudab kokkulepitule ka parlamendi toetuse saada.

Ursula von der Leyen

Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks nimetamine oli Ursula von der Leyenile aasta lotovõit. Ei rääkinud ju keegi tema kandidatuurist Euroopa Parlamendi valimiste ajal. Euroopa Parlamendilt mandaadi saamine oli juba raske töö, mis eeldas pingelisi läbirääkimisi, kompromisside ja tasakaalu leidmise oskust. Lõpuks sai Euroopa Liit komisjoni esimese naispresidendi parlamendis suurema toetusega kui Jean Claude Juncker viis aastat tagasi.

Aasta ellujääjad 2019

Eesti ametnikud

Süvariigiks tembeldatud ametnikkond on sel aastal läbinud tõsise kondiproovi. Liigset bürokraatiat ja ametnikke on ikka ja alati kritiseeritud, kuid mitte kunagi pole ametnikud olnud sellise valitsuserakonna-poolse retoorilise ja sisulise surve all. Ametnikkond on põhivaenlane, peamine takistus elu ilusaks tegemise teel. Ametnikud on selles olukorras väga hästi hakkama saanud. Valdavalt pole lastud ebaseaduslikel tegudel või suurtel lollustel läbi minna, enamus tippjuhte on jätkuvalt ametis ja kui pole, siis lahkunute asemele pole määratud poliitilisi ametnikke. Piirid ametnike ja poliitikute vahel on saanud selgemaks. Ametnike sõltumatust tuleb iga hinna eest kaitsta, see ei tähenda samas, et meie riigiaparaat ei vajaks reforme.

Jüri Ratas

Ratas pälvis meie ellujääja nominatsiooni ka eelmisel aastal. Aasta on möödas ja Jüri Ratas on jätkuvalt peaminister. Küll hullemas koalitsioonis kui varem, kus oma poliitikat ellu viia pole praktiliselt võimalik. See oli võimul püsimise sundvalik, pärast valimiskaotust Reformierakonnale muid variante Ratasel ja Keskerakonna teistel juhtivpoliitikutel lihtsalt polnud. Nii ongi peaministri põhiroll tema enda sõnul valitsuse kooshoidmine. Järgmisele aastale minnakse vastu olukorras, kus üks skandaalivaba nädal on õnnistus ja ilusate ümarate sõnastustega koalitsioonilepingut ning valitsuse eesmärke ei mäleta enam keegi, eeldatavalt ka suur osa koalitsioonist.

Donald Trump

Trump on demokraatide algatatud taandamismenetluste, jätkuvate skandaalide ja tema tiimi ning ametnikkonna pideva kaadrivahetuse kiuste jätkuvalt USA president. Nii jääb see vähemalt kuni 2020. aasta novembris toimuvate presidendivalimisteni, sest vabariiklased seisavad kui üks mees Trumpi selja taga ja tagandamisest Senatis asja ei saa. Trumpi baasvalija on talle jätkuvalt lojaalne, tema toetus ei kuku alla 40%, mis iganes juhtub. Kas Trump jääb presidendina ellu ka pärast 2020. aasta valimisi, sõltub ennekõike sellest, kuidas ta suudab oma ametisolekust tulenevaid suuri eeliseid ära kasutada ja kui tõsiseltvõetav ning sobiv on tema demokraadist vastaskandidaat.

Aasta kukkujad 2019

Eesti jalgpall

Nii sügavale kui “1 punkt valiksarjas” kukkuda pole kerge, kuid Eesti jalgpallikoondis on sellega siiski hakkama saanud. Jutt ilusast mängust ja õigest filosoofiast on sama ilus kui viimasel kümnendil. Ka jalgpalli juhtimises on kõik samamoodi juba aastakümneid. Nii saavad asjad ainult halvemaks minna.

NATO heidutus

Isamaa juhtivpoliitikud ja peaminister Ratas on näinud sel aastal kurja vaeva, et sisendada Eesti rahvale ja laiemale üldsusele, et NATO on ühtne ja tugev. NATO heidutust on vähendanud rahvusvahelised retoorilised tõmblused, mis tõukuvad Süüria sündmustest, aga ka Trumpi jätkuv üldine NATO-skeptilisus. Eesti on hoidnud oma välis- ja kaitsepoliitilist liini, mis ongi meie ainus võimalus. Eesti iseseisva kaitsevõime ja Euroopa strateegilise autonoomia üle võime teoretiseerida, aga praktikas on NATO artikkel 5 ainus Eesti julgeoleku tagaja.

Aasta meelelahutajad 2019

EKRE poliitikud

Nii palju poliitilist folkloori kui EKRE ministrid ja fraktsiooni liikmed on sel aastal tootnud, ei ole Eestis sündinud terve aastakümne jooksul. Kui süvariigi-naljad hakkavad ära tüütama, siis saab seltskondades lõõpida Riigikogu spiikrilt saadud aparaadiga lutikaid jahtiva maaeluministri ja välismaale minemast keelduva väliskaubandusministri üle või naerda ennastsalgavalt homode vastu võitleva Peeter Ernitsa ja Helle Kullerkupu vägitegusid. EKRE tiim on sel aastas seljatanud kõik kultuuritegelased ja koomikud. Õnneks ei ole karta, et EKRE poliitikute hoog raugeks.

Aasta kaotaja 2019

Eesti ühiskond

Pärast valimisi võimule tulnud valitsus on püüdnud jätta muljet, et loodud koalitsioon oli ainus võimalus ning n-ö valimiste loomulik tulemus. Kahtlemata on valitsus demokraatlik, kuid kas just selline valitsu oli rahva tahe, see on küsitavam.

Valimistel Riigikogus suuruselt kolmandaks tõusnud erakonna võimuletoomine on Eesti ühiskonda lõhestanud, mitte liitnud. Nähtavad väärtuspõhised pinged on suguvõsades, peredes, tööl ja see juhtub, kui valitsuse liikmed iga nädal mõnda ühiskonnagruppi solvavad või ründavad ja riigi alustalasid kõigutada proovivad. Selle asemel et vaadata koos tulevikku, tegeleme valitsuse juhtimisel päevast päeva teemadega, mis mürgitavad avalikku arutelu ja ei vii meid edasi.

Allikas: Poliitika.guru