Fotolugu: Arktika ilu nõukogude moodi

Ehkki visuaalselt on osa Barentsburgist kinni kümnendite taguses ajas, ei mäleta tänaseks ükski Barentsburgi elanik enam neid aastaid - pensionile jäädes tuleb sealt ära kolida. | Foto: Silvia Pärmann

Seal, 76. ja 81. põhjalaiuskraadi ja 10. ja 35. idapikkuskraadi vahel asub karm maa, mille maastikust rohkem kui poolt katavad liustikud. Koht, mille meeleolu loovad fjordid, lumi, võimsad mäed, jääkarud ja kaevandused. Või oleks õigem öelda – lõid meeleolu?

Inimene jõudis Teravmägedele vaalu küttides juba 17. sajandil. 19. sajandi lõpus avastatud söevarud tõid saarele kaevandused ja püsielanikud. Ehkki Svalbardi kivisöekaevandused on tänaseks peaaegu kõik oma tegevuse lõpetanud – aktiivselt tossavad korstnad ka Vene viimases tegutsevas kaevanduslinnas Barentsburgis –, on lõpuks olnud argumendiks vähene tasuvus, kivisöevarude lõppemine, mitte niivõrd mure keskkonna pärast.

Alates 1971. aastast on Svalbardil keskmine õhutemperatuur tõusnud 7 °C. See on põhjustanud dramaatilisi muutusi.

Arktiliste alade sulamine ja soojenemine ei ole tingitud muidugi ainult inimese käitumisest seal kohapeal – sealne tegevus on väga väike murdosa selles põhjuste meres. Aga seal, kus inimene on iga päev kohal, on seda inimesel endal kõige raskem ignoreerida.

Fotonäitus “Cool Landscapes” on Telliskivi Väligaleriis avatud 25. jaanuarini 2020 ööpäevaringselt. 12.12 kell 18.30 räägib Silvia Pärmann oma reisist Teravmägedele Väligalerii kõrval asuvas Dokfoto Keskuses. 

450 inimest, 36 koera ja 2 illegaalset kassi. Vene kaevanduslinnas Barentsburgis on kokku umbes 500 hinge, osad neist illegaalsed – kasside toomine saarele on keelatud, sest neil on halb komme maha murda linde, kellel seal muidu looduslikke vaenlasi pole. | Foto: Silvia Pärmann
Pisikese Barentsburgi arhitektuuriline mitmekesisus on hämmastav: linna mahuvad kaevandusele lisaks kortermajad, kirik, Vene konsulaat, kultuuri- ja spordipalee, hotell, pruulikoda ning palju muudki.
| Foto: Silvia Pärmann
Mujal Arktikas oleks valge kelgukoer säravvalgel maastikul väga šikk, söekaevanduse külje all turiste lõbustades on raske oma glamuuri säilitada.| Foto: Silvia Pärmann
Viimastel aastatel on Arktikas, eriti Teravmägedel, soojenenud kliima kaks korda rohkem kui mujal meie planeedil. Kui süsi lõppeb ja ilu hävib, siis inimene läheb tagasi. | Foto: Silvia Pärmann
Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (78)