Seal, 76. ja 81. põhjalaiuskraadi ja 10. ja 35. idapikkuskraadi vahel asub karm maa, mille maastikust rohkem kui poolt katavad liustikud. Koht, mille meeleolu loovad fjordid, lumi, võimsad mäed, jääkarud ja kaevandused. Või oleks õigem öelda – lõid meeleolu?
Inimene jõudis Teravmägedele vaalu küttides juba 17. sajandil. 19. sajandi lõpus avastatud söevarud tõid saarele kaevandused ja püsielanikud. Ehkki Svalbardi kivisöekaevandused on tänaseks peaaegu kõik oma tegevuse lõpetanud – aktiivselt tossavad korstnad ka Vene viimases tegutsevas kaevanduslinnas Barentsburgis –, on lõpuks olnud argumendiks vähene tasuvus, kivisöevarude lõppemine, mitte niivõrd mure keskkonna pärast.
Alates 1971. aastast on Svalbardil keskmine õhutemperatuur tõusnud 7 °C. See on põhjustanud dramaatilisi muutusi.
Arktiliste alade sulamine ja soojenemine ei ole tingitud muidugi ainult inimese käitumisest seal kohapeal – sealne tegevus on väga väike murdosa selles põhjuste meres. Aga seal, kus inimene on iga päev kohal, on seda inimesel endal kõige raskem ignoreerida.
Fotonäitus “Cool Landscapes” on Telliskivi Väligaleriis avatud 25. jaanuarini 2020 ööpäevaringselt. 12.12 kell 18.30 räägib Silvia Pärmann oma reisist Teravmägedele Väligalerii kõrval asuvas Dokfoto Keskuses.