Helifilter on rubriik muusikast huvitatud lugejale, kus Edasi muusikatoimetajad Johanna Maria Mängel ja Liisi Voolaid vahendavad Eesti, aga ka suurema muusikamaailma uudiseid. Kuldse sügiskuu puhul kaasaegset lopsakat R&Bd, ajaloolise tagasivaatena südamlikku ja õrna kitarrimuusikat endiselt biitlilt ja indie-folgi kaasaegselt kangelaselt. Sekka soovitusi eesootavateks soulist pungil kontsertideks meil ja mujal.
Reliisid
Liisi soovitab: George Harrison – George Harrison
See 1979. aasta album pole võib-olla väga aktuaalne, kuid on kindlasti ajatu. Vaikne, privaatne ja siiras biitlimees George Harrison. The Beatlesi palade “Here Comes the Sun” ja “While My Guitar Gently Weeps” autor.
Andnud pärast biitlite tegutsemist välja 13 sooloalbumit. Südamlik, õrn, helge, ent sügav muusika nii meloodias kui ka lüürikas. Sobiv hommikusse, looduskeskse jalutuskäigu kaaslaseks klappides ja hetkedel, kui on tunne, et tahaks kuidagi mõtteid puhastada. Lood on kõige paremas mõttes lihtsad – kõrvale ja mõttele leebelt lugu jutustades. Hästi lahkelt kaasa kutsuv helipilt, millesse justkui sügavalt välja hingates hea pehmelt maanduda. Annab südamesse sooja ja meelitab välja naeratuse.
Liisi soovitab: Mahalia – Love and Compromise
Uuekooli R&B laulja-laulukirjutaja Ühendkuningriigist, kes viimased aastad kostitanud maailma sulniste žanripuhaste singlitega. Voolav vokaal, tummised biidid ja romantiline meelestatus. Mahalia kogub hoogu – nii tuure uue albumi rahvusvahelise tuuriga kui ka oma loomingus. Septembris ilmunud täispikk debüütalbum on üsna mahukas möödumine verstapostist. Albumilt leiab 13 lugu, milles ka kaasategevaid artiste – Burna Boy, Terrace Martin, Ella Mai, Hamzaa ja Lucky Daye.
Plaat avaneb… huvitavalt. Kõigepealt püütakse kuulajat helisalvestisega souliikooni Eartha Kitti jutust teemal kompromiss (ja selle võimatus) armastuses, viitena albumi nimele. Kitti tsitaat kasvab Mahalia looks, mis räägib meile läbitud suhtedraamast edasi liikumisest, toeks loop‘imas hingestatud taustavokaal. Teiseks looks tema ehk suurimaks singliks kujunenud “I Wish I Missed My Ex”, korralikult ja pehmelt põrkuv R&B näide, mille saatel ka tantsuplatsil nõksutada. Kohe kolmandaks tulistatakse otsa hetkesingel “Simmer” koos Burna Boyga. Tantsuplatsi kütkestaja, puusa lahtikerija, lõunamaa rütm.
Seejärel voolavad ballaadilaadsed lood, kuni jõuame palani “He’s Mine”, mis on sensuaalne, lihtne armastuslugu, kerge tantsulise minekuga. Mitte et vahepealsed lood püsivust väärt ei oleks, vaid soovides mitte kogu muusikat lahti kirjutada, mainin plaadi viimast lugu “Square 1”, mis on minu hetkelemmik sellelt albumilt. Ajatu soulistiil meloodias, klaverikäigus, jazziklubi suitsuselt õrn trummisahin ja veena voolav meloodia tema mesise vokaaliga. Mahe. Küps – seda ei saa veel öelda, jääme järgmisi lugusid ootama. Just produktsiooni osas kogu tulem veel “päris seal” küpselt magusas punktis minu jaoks pole. Aga küpsemas Mahalia kindlasti on.
Johanna soovitab: Snoh Aalegra – Ugh, Those Feels Again
Iraani juurtega Rootsi artist Snoh Aalegra järg “FEELS”-nimelisele debüüdile asetab laulja moodsa souli areeni epitsentrisse. Paras annus 90ndate R&B tummist ja lainetavat nostalgiat koos Aalegra hingestatud sametise vokaaliga moodustavad täidlase terviku ühe suhte eluringist. Eneseteadlikult tituleeritud ja emotsionaalselt toores “Ugh, those feels again” voolab läbi tutvumiselevuse ja zsa zsa zsu, tugeva veetluse ja eufooria ning jõuab peale pinge murdumist tuttavasse tupikusse, kus kõik lõpeb. Tänapäevases singlitest juhitud muusikamaailmas on taolise küpse terviku kuulamine eriliselt nauditav.
Johanna soovitab: Devendra Banhart – Ma
Võluva indie-folgi kehastuse Devendra Banharti diskograafias tähistab värskelt lansseeritud “Ma” tema kümnendat kauamängivat. Juubelialbumi tuumas kõlab endiselt õrn ja vastupandamatu kitarrisõrmitsemine ning mehe pehmelt vibreeriv vokaal, kuid atmosfäärikihte lisavad ka süntesaatori, viiuli ja saksofoni üllatavad elemendid, mis siiski suurde helipilti orgaaniliselt asetuvad.
Plaat kannab endas elutarkusi, mida Banhart sooviks, et oleks ise noorena kelleltki õppinud ning mida anda edasi oma (vähemalt seni) kujuteldavale lapsele. Veel harutab ta läbi muusika lahti vanemate ning mentorite kaotuse leina. Sõnum asetab albumi ka pisut kindlamatesse raamidesse, mis Banharti mõningase varasema loomingu liialdast laialivalgumist arvestades on hea. Vaatamata oma sügavusele pole “Ma” kurb kuulamine, vaid pigem pehme helitekk, mille sisse mähituna ilusa suve sügiseks lagunemist imetleda.
Põnevad muusikasündmused oktoobris
Liisi soovitab: Ari Lennoxi kontserttuur Euroopas
Ei, kahjuks ei jõua see uuekooli souliartist küll Eestisse, kuid väga lähedale Skandinaaviasse küll. Mesine ja sensuaalne, soojust kiirgav vokaal võrgutab igas tema lauldud loos. Tundub mõnusalt sobivat sügis-talvisesse atmosfääri, hubaselt tuisu eest kontserdisaali põgenedes, et lasta end heliseval energial kanda. Soojenduseks siia äsja toimunud ja salvestatud NPR Tiny Deski kontsert, mis annab sellest veidigi aimdust. Ari Lennoxi tuuriinfo leiab siit.
Johanna soovitab: Roy Ayers Fotografiskas
Fotografiska on avamisest saadik oma muusikaprogrammiga melomaane rõõmustanud ning jätkab seda nüüd jõuliselt jazz-funki ja neo-souli pioneeri Roy Ayersi kontserdiga 22. oktoobril. Selliseid legende ei kohta kohalikul kontserdiskeenel just tihti. Alates 60ndatest kuuluvad tema ajatusse pärandisse lisaks ülalmainitud žanritele ka acid jazzi liikumise vedamine ning mehe novaatorlikud helid on leidnud uue elu lugematutes hiphopi-sämplites. Temaga on koostööd teinud ka sellised artistid nagu Rick James, Kerri Chandler, Erykah Badu ja Tyler, The Creator ning tema legendaarne vibrafoniheli kõlab Guru oivalisel hiphopi ja jazzi segul Jazzmatazz, Vol. 1. Tasub kiirelt tegutseda. Rohkem infot leiad siit.
