Suvitasime sel aastal perega Odessa eliitrajooni Sauvignoni jalamil, mereäärses suvilarajoonis, oma tõkkepuu taga. Üürides näidati meile peamiselt merevaadet (peab tunnistama, päriselu oli pildist võimsam), kohale jõudes aga avastasime ennast täiesti ulmelisest keskkonnast. Tihe nagu favela, mõnusalt kirju argiarhitektuur. Erinevalt favela’st varustatud korraliku veevärgi ja kanalisatsiooniga, vaheldudes liivarandadega – igati mõnus elukeskkond ja hea paik fotoretkede tegemiseks Odessasse ja selle ümbrusesse.
Odessa äärelinna eliitrajooni väravaehitis. Uhkelt kõrgub see üle maastiku, deklameerides oma elanike väljavalitust. Väljavalitute laia profiili iseloomustavad tõkkepuu juures peatunud autod, Maserati ja Žiguli. Turvameestega varustatud tõkkepuud ise on kohaliku kultuurmaastiku lahutamatu osa.
Odessa on 19. sajandi arhitektuuri pärl, tuntud oma laiade puiesteede ja treppide poolest. Vähem teatakse linna industriaalsemat külge – tegemist on Ukraina suurima sadamaga. Selline vaade avaneb südalinnas, kui õiges suunas vaadata.
Tegelikult on Odessa kesklinn väga heas korras, fassaadid ennistatud ja tänavad silutud. Ning ikkagi on kõige võluvam osa nende fassaadide taga. Kergelt räämas ja samas väga elusad hoovid tõmbasid mind vastupandamatult.
Linna keskel, Katedraali väljakul, kees elu – spetsiaalselt paigaldatud laudade ümber mängis mitu tosinat vanameest malet ja doominot. Mõni osutas ka teenust – hetkel on käimas läbirääkimised kliendiga partii hinna üle.
Vana kooli odessiidid – linna keskväljakul sõbrannaga istudes tuleb osata end näidata parimast küljest.
Rannas kempsu sissepääsu juures istuvad härrasmehed raha ei kasseerinud, kuigi silt seinal võib sellise mulje jätta. Nad lihtsalt nautisid kena päeva. Pildistamisesse suhtusid nad umbusuga, aga minu välismaine päritolu leevendas seda pisut. Lõpuks leidsime parempoolse tegelasega, et oleme mõlemad kunstnikud – mina pildistan, tema kirjutab luuletusi.
Rand on antropoloogiline kullakaevandus. Kohal olles jõuad nautida mõnda üksikut misanstseeni, hiljem pilte uurides aga avastad, et sinu ümber arenes korraga kümneid lugusid.
Fontäänideks kutsutakse Odessas mereäärseid linnaosasid, mageveepuurkaevude järgi. 16. linnaosa ja samanimeline rand on suht linna servas, selline väljapeetum kant väljapeetuma publikuga.
Otrada plaaž on seevastu üsna kesklinnas. Üldse on Odessat õnnistatud pika rannajoonega ning see kõik on hästi kasutuses, merepiiril jookseb kena promenaad ning piki seda jalutades saab järgida üsna eriilmelisi puhkamise formaate.
Natuke hirmus ja hirmus romantiline köisraudtee Odessas. Kõige reljeefsem elamus linnas – kõikuda aastakümneid vanas kahekohalises plekist gondlis ja nautida kõrgeid vaateid rannapargile ja lähenevale suurlinnale.
Väljasõit Belgorod-Dnestrovskisse, ajaloolise nimega Akkerman. Mõttetu linn, arvas poeg. Selle linna mõte on mujal, arvan mina. Tohutu hulk hulkuvaid koeri, seisev õhk ja aeg, madalad majad, kõrged puud ja laiad kivitänavad – see kõik kütkestas mind tunduvalt rohkem kui linna peamine turismiatraktsioon, hiigelsuur türgi kindlus.
Dan Mikkin on teenusedisainile keskendunud multidisainer ja üks rahvusvahelise teenusedisaini- ning brändinguettevõtte Brand Manual asutajaid. Pildistamine on tema jaoks puhkus, aga disaineri silm ei jäta teda ka siis maha.
