“Ilu loeb”, ütleb sel nädalal algava Baltikumi suurima arhitektuuripeo Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB) pealkiri. Tallina linnaruum täitubki nädalaks näituste, kontserdite ja sündmustega, mille keskmes on ilu olulisus.
Seekordse programmi tutvustuse kohta kirjutavad kuraatorid: “Paljud arhitektid seostavad sõna „ilu“ pinnapealsuse, „vana maailma“ või tagurlike väärtustega – kultuuriliste eelarvamustega, mis väljenduvad arhitektuuris, aga ka poliitikas, psühholoogias, luules ja muusikas. Ometi on võimsa esteetilise kogemuse pakkumine siiani hea arhitektuuri esimene kriteerium. Ilupüüdlus lakkas olemast arhitektuuri peamine käivitaja 1940. aastate alguses, mil objektiivseid kaalutlusi hakati propageerima ratsionaalsete ja pragmaatilistena ning subjektiivseid otsuseid pidama ebaoluliseks. Neurobioloogia ja teiste teadusharude edusammud aga näitavad, et tsivilisatsioon ei saaks eksisteerida ilma naudinguta, mis ühtlasi hõlmab ka ilukogemust. Ilu on osa neurobioloogilisest struktuurist, mis teeb meid mitte ainult õnnelikumaks, vaid ka tervemaks. Arhitektuuridiskursuses on praegu näha esimesi märke taastärganud huvist esteetika vastu. See kultuuriline nihe toob meid tagasi subjekti rolli juurde uute teadmiste loomisel. Selle tähtsus otsuste langetamisel on esile kerkinud paljudes valdkondades, andes uue hingamise esteetikale ja ilule.”
Arhitektuur on eriline nii selle loojale kui kasutajale. Arhitektid ei loo hooneid ega linnaruumi teistele arhitektidele. See kõik on “tavalistele” inimestele, kellele sellised üritused, nagu tänavuse bienaali ajal toimivad, annavad võimaluse muidu nii harjumuspäraseks saanud keskkonnas selle arhitektuuri märgata ja mõelda, millises ruumis nad elada soovivad. Alljärgnevalt soovitan viit põnevat üritust, mida külastada ja mis aitavad arhitektuuri uue nurga alt kogeda ja mõista.
1. Mööda metropole rändav Musicity projekt jõudab Tallinna. Kontsert-maraton Põhja-Tallinnas 14. septembril
Sel laupäeval saavad tallinlased osa erakorralisest muusikat ja arhitektuuri ühendavast projektist Musicity. Kaheksa Eesti muusikut lõid Põhja-Tallinna vanadest tehastest ja parkidest inspireeritult kaheksa täiesti uut muusikateost, mis kontsertmaratoni käigus 14. septembril ette kantakse.
Projekti eestvedaja Nick Luscombe on Londonis ja Tokyos tegutsev DJ, saatejuht ja plaadikollektsionäär. Teda on tihti nimetatud “muusikamaailma rahutuks hingeks” ja ta on Musicityt “vedanud” ringi mööda maailma metropole.
Mucisity Tallinna kontserdisari algab 14. septembril kell 16 Koplis Põhjala tehases Aivar Tõnso muusikaga, liigub koos Maarja Nuudi muusikaga läbi Kopli pargi, siis läbi Arsenali keskuse ja Kalamaja pargi Noblessneri peaväljakule, kus umbes kell 19 tuleb ettekandele Rebecca Kontuse teos – ja lõppeb sealsamas Noblessneri valukojas Mart Avi loomingu ettekandega.
Ruum pole ju puhtalt füüsiline nähtus. See peegeldab end näiteks helide kaudu. Materiaalsusest ja füüsilisest kujust annab mõista kaja. Kaja on muusika ja arhitektuuri ühenduslüli. Ruumide helikvaliteet, selle läbilaskmine või võimendamine muudab meie kogemust, emotsioone ja mälestusi. Kuuleme, kuidas ühe või teise arhitektuurse objekti või ruumisituatsiooni võib heliruumiks ümber tõlgendada. Vaata kogu kava ja osalevate muusikute nimekirja siit ning osale üritusel facebookis.
2. Genius loci näitab end Põhjala tehases laupäeval kl 15
Elu peatumatus rütmis on aga keskkonna märkamine tihtipeale teisejärguline. Tormijooks tänavatel, siht silme ees, muudab koha teadlikkustamise pigem erandiks kui tavaks.
Genius loci – koha vaimu tunnetamiseks ja märkamiseks on TABi satelliitprogrammis projektid, mille on nende autorid loonud justkui koha võimenditeks. Berliinis tegutsevad Stephanie Neumann ja Nils Koenning näitavad oma projektiga Transformator Põhjala tehase iseloomu, valgustades näiteks väljavalitud ruumide karakteristikat.
3. Ilu meie ümber: Noblessneri prügist sünnib kunstiteos
Hollandist pärit arhitekt Rikker Paauw ehitab Noblessneri Sadamalinnakus kohapealsest materjalist disainiobjektid. Nagu tema teose pealkiri “Beauty is Around” ütleb, on eesmärk näidata, kuidas meid ümbritseb ilu kõikjal, kui oskame seda vaadata või üles leida ja selle kõige juures ka ise luua. Noblessneri vana allveelaevatehase kompleksi hoonetest on ta kätte saanud nii vanu uksi kui akndaid, mis kvartali renoveerimise käigus väärtusetuks muutusid ja olid teel prügimäele. Installatsiooni avamine on laupäeval, 14. septembril kell 19.30.
4. Vene vangide tätoveeringust inspireeritud ilu
Koha vaimu otsib omas võtmes Peterburist pärit grupi u And. ruumiinstallatsioon Alone in Four Floors. Asfaldile värviga markeerides või kõrgete metallvarrastega toa nelja nurka tähistades luuakse minimaalse sekkumisega ruudukujuline ruum. Autorid tõstatavad küsimuse: milline on inimese suhe keskkonnaga?
Eesmärk on näidata, kuidas arhitektuuriga saab luua piire, lõhkuda barjääre ning et see kõik on kokkuleppeline. Kontseptsioon põhineb vene vangide tätoveeringul, milleks on viis täppi nagu täringul – meenutades vangikongi ja selle keskmes olevat isikut. Tinglikult loodud ruumis võib inimene olla üksi, tajuda oma ruumi ja seejärel laiendada isiklikke või sisemisi piire, et mõista maailma enda ümber ning näha seotust ümbritsevaga. Autorite soov on, et külastaja märkaks ümbritsevat ilu, keskkonda, suhestuks rahvaga enda ümber ning mõtiskleks barjääride üle, mis teinekord meid asjatult piiravad.
5. Analüüsi ilu ja olulisus
Arhitektuur ja planeerimine on kohati ilu loomine kui otsing, kuidas projektidega keskkonda sobituda ja nii rahuldust pakkuvalt esile tõusta. Või ka reeglite loomine, mille alusel järgnev areng toimuma hakkab. Need kõik nõuavad analüüsi ja seejärel otsuste langetamist, millega kaasneb üpris priske vastutuskoorem. Arhitektidele on aga koorma taagast hoolimata iseloomulik võime otsustada.
Suurtest kahtlustest aitavad taganeda sellised rühmitused ja nende töö, nagu seda on näiteks Urbiquity eesotsas Mattias Malkiga, kes uurivad mitmendat aastat järjest Põhja-Tallinnat ja Koplit. Nende luubi alla on Kopli tänav ja selle lähiümbrus, mis on üks atraktiivsemaid ja arendusplaanides olevaid alasid. TABi ajal toimuva Urbiquity avaliku töötoa ja analüüside tulemusi saab näha osalejate poolt kokkupandaval näitusel Põhjala tehases. Loe lähemalt siit.
Kirke Päss
Kirke Päss on arhitekt. Ta on õppinud arhitektuuri nii Eestis (EKA) kui Taanis ja omab magistrikraadi linnaplaneerimises. Lisaks on ta lastele ja noortele suunatud Arhitektuurikooli juhendaja ning tegeleb aktiivselt arhitektuuri tutvustamise, seletamise ja mõtestamisega ka üldsuse jaoks. Loe artikleid (1)
