Mu isa on rääkinud, et kunagise EPA (tänane Eesti Maaülikool) spordiklubi eestvedaja oli igavene vembumees ehk trikster, kui kasutada uut kaasaegset laensõna. Kui laensõna sobib president Lennart Meri kirjeldamiseks, siis sobib ka EPA spordiklubi juhile. See selleks, aga üks lõbusaid lugusid, mis mu isa nõukaaegsest spordiklubi juhist on rääkinud, tuli just neil päevil mulle meelde.
Lugu on selline, et läinud kord spordiklubi juht toonase spordiklubi-hoone – mis enne ja pärast spordiklubina tegutsemist Tartu Maarja kirikuna funktsioneeris – katlakütjate juurde mingit tööjuttu rääkima. Katlakütjad, teadagi turdid ja tahmased, kõigiti muhedad, ent lihtsameelesed töömehed olid muidugi ka tuntud selle poolest, et pitsi ei sülitanud. Läinud siis ülemus nende juurde ja otsustanud enne tööjutu juurde asumist uudist kuulutada. Uudis oli, et viin olla odavamaks läinud. Mehed vakatanud. “Palju siis?” küsinud üks meestest ootusrikkalt. “Nüüd maksab viiskümmend kopkat pudel,” teatas spordiklubi juht. Oma pooleks minutiks võttis maad täielik vaikus, katlaahju ukski jäänud seks ajaks kiikudes lahti. Viimaks suutis teine mees šokist üle saada ja ütles: “See on vale!”
