Oma fotoseeriaga“Abstraktsioon” (2016), millest see foto pärineb, tahtsin ma küsimuse alla seada ilu ja soolise võrdõiguslikkuse standardid, murdes vanamoodsaid tõekspidamisi, mille järgi ühiskond inimesi näeb.
Minu jaoks on maailma kõige ilusamad inimesed just need, kellel on eriline julgus olla nemad ise. See on ka üks paljudest põhjustest, miks selle projekti keskmes on just Seann Miley Moore. Ta on Suurbritannia queermaailmas tuntud laulja ja laulukirjutaja, seda oma erilise ja julge väljendusviisi poolest.
Erinevad mustrid, pildid ja sümbolism, mida on kasutatud selles fotoprojektis ja projekteeritud kas Seanni või tagataustale, loob sürrealistliku narratiivi. Suur roll on ka sümboolikal, mis paneb proovile nii pealtvaataja arusaama kontekstist kui ka peaks suutma, nagu puzzle, järk-järgult luua lõpliku kujutluspildi taassünni, edukuse, seksuaalsuse ja identiteedi teemadel, mis kõik omakorda peegeldavad Seanni elulugu.
“Abstraktsiooni” tegemise käigus lavastasin ma ka kaks debüüt-moefilmi.
Indrek Galetin alustas 2005. aastal vabakutselise fotograafina tööd Eesti väljaannetes ja oli aastatel 2007–2010 Eurovisiooni lauluvõistluse ametlik fotograaf. Pärast seda kolis ta Londonisse, kus astus London South Banki ülikooli fotograafia erialale ning omandas seal 2017. aastal bakalaureusekraadi. 2018. aastal pildistas ta maailmakuulsale seksuaalvähemuste ajakirjale Gay Times esiküljeloo fotoseeria, mille peaosas oli transseksuaalne modell ja ühiskonnaaktivist Munroe Bergdorf.
Kodumaal on Galetin tuntud vastuoluliste tööde poolest, mille kõrghetk oli 2008. aastal toimunud heategevuslik isikunäitus „Amour – Vahet pole“, mida inspireeris idee armastusest ja inimestevahelistest suhetest, olgu nad hetero-, homo- või biseksuaalsed. Tema näitus “Piiritlemata perfektsus” on Fotomuuseumis avatud 31. märtsini.
