Kunst toob inimesi kokku ja mitte ainult näituste avamistele ja muuseumisaalidesse. Kunst võib olla seoseks ja ühenduslüliks ka inimeste eluteede ning saatuste vahel ja seda keset kõige tavalisemat päeva.
1898. aasta mais sündis ühe Kaagjärve valla taluperre kena poisslaps, kellele vanemad panid nimeks Eduard Julius ja kes on üks selle järgmise kohtumisloo kangelastest – Eduard Ole, silmapaistev ja meisterlik eesti kunstnik.
16-aastane Eduard, olles innustatud ja õhutatud oma kunstiõpetajast, pakib asjad ja sõidab Venemaale, Penza Kunstikooli. Penza polnud sel ajal mingi inimestest ja issandast mahajäetud kolgas, vaid seal asuv kunstikool oli Peterburi Kunstiakadeemia filiaal, mille tõttu külastasid selle õpilased tihti Peterburi ja Moskva galeriisid ning muuseume ja olid elava ning toimiva kunstieluga pidevalt seotud.