Hemingway käis Kuubal ja jäi sinna elama. 30+ aastat elas seal…ja kirjutas ka. Ise piirdun seekord fotodega. Kui nähtu peaks huvi tekitama, siis loe raamatut “Vanamees ja meri”. Vägevalt kirjutas ja põnev karakter oli see Hemingway…oleks mina vaid sama huvitav.
Aga noh, tänu tehnoajastule on meil kaamerad igal sammul kaasas ja ma ei hakkagi rohkem aega sõnade hoolikalt ritta seadmise peale raiskama. Pildistamise peale kulus aega ja töötlemise peale veel hunnik tunde. Kes tahab näha, kuidas me rummi joome ja “espanjolli ablame”, tšekib mu videoblogi (veel miljon tundi montaaži – säh, Hemingway!) ja kes ei…see mõtleb oma loo ise juurde. Igatahes, see galerii on vaid väike “glimpse” sellest laadungist, mis meie kõvakettaid koormab.
Nii autode, kui majadega on valdavalt sama lugu. Kaugelt no NII ILUSAD, aga vaata lähemalt.
See, et tänavamuusikud restoranides ja mujalgi rahvast salsarütmis tantsitavad vastas tõele. Sain kõik soundtrackid vlogidesse sarnastelt tegelastelt – PUHAS KULD!
Cafe Paris on üks MUST DO.
Mehaanikud on seal legendid, teevad si**st saia peab vägagi paika ja lagunenud juppide peale ei ärrituta, vaid naerdakse.
Tüüpilised lääne turistid “classic car” tuuril.
Vasakul ülemisel pildil Fidel Castro kõrval (pildi keskel) teeniv armeeriietuses härra on tegelikult balletitantsija ja ühtlasi ka meie host selles üksikus restoranis.
Desayuno ehk hommikusöök – 3 CUC ehk 3 dollarit.
Kui on igav, tuleb vaid uksest välja astuda ja ALATI toimub midagi.