Mida teha, kui on sügisene koolivaheaeg ehk nädala jagu puhkust. Sõita Lõuna-Eestisse sugulastele külla? Või sõita pisut rohkem lõunasse, kuhugi Vahemere kanti? Soov kontrollida autole nime pannud senjooride adekvaatsust või siis nende huumorimeele olemasolu oli tõukeks see pikem reisivariant ette võtta.
Spordikotti hambahari ja pisut puhast pesu ja …. tegelikult sellega pagas piirdubki. Väike auto ju. Ja parem ongi. Traveling Light nagu vanarahval kombeks öelda.
Autoturismi harrastajad soovitavad, et tuleb korralikult marsruuti planeerida, valida võimalikult avar ja säästlik sõiduk ja muid reisiks olulisi ettevalmistusi teha. Neil võib olla õigus. Aga kusagilt on loetud ja meelde jäänud ütlus, et need, kelle reisil pole sihtmärki, ei eksi kunagi teelt. See on ilus moto. Valime selle. Usaldadame end täielikult Waze ja Bookingu hoolde asume teele.
Tõsi – paar sihtmärki ehk soovi meil siiski oli. Esiteks, Passo dello Stelvio nõelasilmade läbimise ning üldse Alpide ületamise emotsioon on juba kaunis tuhmunud ning vajas värskendamist. Teiseks, Veneetsias polnud ammu käinud.
Noore kaardilugeja ja hotellieksperdi juhendamisel olemegi teise päeva õhtuks juba Viinis käinud ja leiame end pärast mõne kilomeetri pikkust kitsast ja käänulist mäkketõusuteed väikse mägihotelli eest. Vaatega Salzburgi peale. Ja Alpide peale.
Stelvio-päev algab päiksetõusu vaatamise ja pildistamisega hotelli taga. Taevas on täiesti pilvitu ja lubab sooja. Saame kinnitust, et Alpiteed on avatud. Super. Väike Naudersi küla Šveitsi piiri lähedal on baasiks, kus tangitakse ja Stelvio tippu planeeritud pikniku tarbeks näksitavat varutakse.
Sügiseselt kuldsetes värvides nulud (või seedrid?), sinine taevas ja valged mäetipud teevad Umbrailpassi pidi Stelviole tõusu ka visuaalselt väga nauditavaks.
Piknik Itaalia-Sveitsi piiril Stelvio mäetipus, 2845m merepinnast. Vaade. Tasus tulla.
Põhimõtteliselt hakkab siit mäetipust juba kojusõit. Järgmiseks päevaks planeeritud Veneetsias jalutatamine eeldab ööbimist Padovas. See pisut uimane iidne ülikoolilinn oma paljude varjuliste võlvkäikudega on mõnusaks vaikseks vahepalaks enne turistihordidesse sulandumist Veneetsias.
Koduteel põikame läbi veel Ljubljanast ja Bledi järve äärest Sloveenias. Brno Tsehhimaal ja Augustow Poolas pakuvad veel viimaseid hotellielamusi.
Hiline lõunasöök Riias ja ongi juba Tallinn. Ütleks, et on küll Turismo.
Tõnu Sikk
Tõnu Sikk on disainerist autohull, kes usub, et vähem on rohkem, vanem on parem ja väiksem on ilusam. Fotograafiast ei tea suurt midagi. Lemmik kaameraks on telefon, sest see on alati kaasas. Loe artikleid (1)
