“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.
Soome
Kogukonnakülmik kõigile
KERU-kogukonnakülmik on asunud tegutsema Helsingis Kallios ühe kortermaja fuajees pakkudes kõigile võimaluse nii tarbimise kehtivusaega ületama hakkavat toitu sinna panna, et teised saaksid seda ära kasutada, kui ka sellist toitu sealt ise kasutamiseks võtta. Tegemist on Waste Food Crew töörühma projektiga. Loe edasi: City
Alko poodi üritati tühjaks osta
Teekkarid ehk tehnikatudengid korraldasid kampaania, mille eesmärgiks oli proovida osta campuse naabruses olev Otaniemi Alko pood tühjaks. Ettevõtmist kajastas jooksvalt ka meedia pakkudes lausa otseülekannet. Loe edasi: MTV
Relvajõud on taimetoiduga rahul
Soomes on relvajõududes võetud tänavu sügisest lisada taimetoidu osakaalu ajateenijate menüüs. Esialgne avalikkus negatiivse tooniga üllatus, et kes siis taimetoidu peal sõdida jaksab, on asendunud tõdemusega, et kalorsus on sisuliselt sama ja proteiinide osakaal isegi tõusnud ning sööjate endi seast on kostunud valdavalt positiivset tagasisidet. Loe edasi: YLE
Läti
Ka suveniirsed rahvuslipukesed kaitse all
Lätis muudeti karistatavaks suveniirsete rahvuslipukeste ja lipuvärvides lindikeste suhtes ebaväärikas käitumine lisades vastava paragahvi rahvuslipuseadusele. Loe edasi: Delfi
Tööandja ei tohiks võõrkeeleoskust nõuda
Seimis on toetust saamas tööseadusandlusse viidav parandus, mille alusel tööandja ei tohiks võõrkeeleoskust töövõtjalt nõuda, kui antud oskus ei ole otseselt tööülesannete täitmisel vajalik. Loe edasi: Delfi
Kristaps Porziņģis – rahvuslik rõõmurull
Viimase kümne aasta kõige rõõmustavam sündmus Lätimaa elanike jaoks olevat nende uue korvpallistaari edu NBA-s – vähemalt nii selgus hiljutises küsitluses, mille raames 24% vastanutest nii leidis. Kõige kurvastam sündmus oli aga masendavalt suurema osakaaluga – 76% vastanutest pidas selleks Maxima poe kokkulangemist Riias. Loe edasi: Delfi
Rootsi
Parteiliidrite googeloorium
Säästmaks nii valijate kui niisama huviliste aega ja vaeva keset suurt valimistuhinat avaldati 43 kõige sagedamini googeldatud küsimust 9 parteliidri kohta. Nii saab teada näiteks nende vanuseid, kust nad pärit on ja perekonnaseisu – ikka kõike seda tavalist, mis teeb poliitikust inimese nagu iga teinegi. Loe edasi: Metro
Bussides mobiililaadijad
Stockholmi piirkonnas on juba 240 autobussi, milles reisijad saavad sõidu ajal oma mobiiltelefone USB-seade abil laadida. Omaette point ei ole mitte mingit edevat lisateenust pakkuda, vaid lisada ühistranspordi atraktiivsust. Loe edasi: Metro
Valimiskompass
Rootsi valimiste aegu on mõistagi oma koht valimiskompassidel, mille abil saab teada, millise parteiga vaated kõige enam kattuvad. Antud kompassi eripära seisneb selles, et 30 küsimust on valdavalt seotud inimeste igapäevaeluga, mitte aga otseselt poliitiliste vaadetega. Näiteks peab vastama, kas toetatakse burkasid, kiirrongiühenduste arendust, maksude deklareerimise hõlbustamist, jne. Loe edasi: Valkompass
Venemaa
Тelepöördumine toetust ei tõstnud
Venemaa vanema elanikkonna hulgas pahameeletormi põhjustanud pensioniuuendused sundisid Putinit olukorda siluma eraldi telepöördumisega. Ometigi ei paistnud sellest kohest kasu tõusvat, sest ka peale pöördumist oli tema toetus (teda uuesti valima valmis olijate osakaal) ainult 46%. Väidetavalt võtab pahameele lahtumine veidi rohkem aega …Loe edasi: Kommersant
Riigipangad on väljaspool konkurentsi
Erapangad ja muud finantsettevõtted kurdavad, et Venemaal puudub finantsteenuste turul reaalne konkurents ehk lõviosa turust on riigipankade käes ning asjaolud paistavad liikuvat sellises suunas, et kui midagi antud küsimuses ette ei võeta, siis 10-15 aasta pärast trügitakse ka viimased eraettevõtjad rahandusturult välja. Loe edasi: Kommersant
Valitsus majandus- ja rahandusunistab
Ajakirjanduse kätte sattunud materjalid valitsuse majandus- ja finantsametkondadest näitavad, et tulevikku planeerides ja prognoosides unistatakse tugevast rublast, odavast naftast ja ülejäägiga eelarvest. Näiteks kui praegu saadakse eelarvelaekumistest 42% naftast ja gaasist, siis 2021. aastal peaks see olema 38%. Loe edasi: Kommersant