Alljärgnevalt vahendame lugejatele valikut ettevõtlusalasest kirjandusest, mida soovitab LHV ajakiri Investeeri. Raamatuid saab soovi korral ka laenutada.

BENJAMIN GRAHAM: Intelligentne investor, 2018

1920ndate aastate lõpus üle­maailmset majandust taba­nud suures depressioonis kaotasid paljud investorid kogu oma eelneva töö tule­muse. Üks nendest oli Ben­jamin Graham (1894–1976), kes otsustas oma isikliku kogemuse pealt kirja panna põhimõtted, kuidas finants­turgudel pikaajaliselt ellu jääda ja edu saavutada. Grahami põhimõtetest kas­vas välja väärtusinvestorite koolkond, mille tuntuim esindaja on investeerimisle­gend Warren Buffett, kes õppis investeerimist just Grahami käe all.

Nii nagu nimi ütleb, kesken­dub väärtusinvesteerimine vara fundamentaalväärtuse leidmisele. See ei ole pa­nustamine mingi regiooni või sektori kasvu, vaid konkreetsele varale, mis on turu poolt valesti hinnatud. Lähemise keskmes on in­vesteerimisportfelli mõõdu­kas hajutamine alahinnatud varade vahel, mille puhul on rõhuasetus kapitali püsiva kaotuse vältimisel.

• Tänapäevane praktika

Tänapäeva lühiajalises, in­dekseeritud ja passiivse in­vesteerimisstiiliga maailmas on järjest vähem investo­reid, kes varade väärtusele tähelepanu pööravad. Väärtpaberite keskmine hoiuperiood on langenud aastatelt kuudele ja sageli isegi nädalatele. Positsioo­nid hajutatakse tuhande­test ettevõtetest koosneva­tesse indeksfondidesse, mille väärtust isegi keegi ei püüa hinnata.

Õiglase väärtuse hindamise asemel on börsiosaliste tä­helepanu koondunud val­davalt turuhindadele, mil­lest on pikaajalisel investeerimisel pigem kahju kui kasu. Lühiajaline kao­tusvalu paneb investoreid positsioone müüma ja ilma­jäämise tunne turutippudes agressiivselt riske võtma. Nõnda käitutakse täpselt vastupidi mõistlikule tege­vusele. Poodi tormatakse siis, kui kaup on üles hinna­tud, ja välja siis, kui kaup alla hinnatud.

• Põhitõdede juurde

„Intelligentne investor“ on raamat, mis tuletab inves­toritele meelde olulisi põhi­tõdesid, kuidas investeeri­da pikaajaliselt, arvutada varade õiglast väärtust, ha­jutada investeeringuid ja kasutada turgude kõiku­mist edukalt enda kasuks, mitte kahjuks.

Praktikas eeldab üksikin­vesteeringute õiglase väär­tuse välja arvutamine väga põhjalikke teadmisi erineva­test tööstusharudest ja val­midust hoida kapitali fi­nantsturgudel vähemalt aastaid, kuna varad võivad püsida alla õiglast väärtust väga pikka aega.

Varade hindamise juures võiks väärtusinvestor pöö­rata suurt tähelepanu ka nende kvaliteedile. Graham ise rõhutab tabavalt, et heade varade eest liiga kõr­ge hinna maksmine võib olla reaalne risk, kuid see ei ole investoritele suurim oht. Suurim viga on osta halva kvaliteediga ettevõtteid, mis paistavad majan­dustsükli heal ajal odavad, kuid muutuvad kiirelt väga kalliks, kui halval ajal kasu­mid järsult langevad. See on ilmselt üks kõige alahin­natumaid tõdesid finants­turgudel.

Grahami „Intelligentne in­vestor“ loob lugejale suure­pärase raamistiku, kuidas börsidel ratsionaalselt ja mõistlikult tegutseda. Vähim, mida see lugejatele pakub, on näited suurtest vigadest, mis raamatu autori enda kord vee alla viisid. Paremal juhul avab see tee väärtusinvesteeri­mise juurde, mis on üks väheseid lähenemisi, millega investoritel on õnnestunud headel aegadel kapitali kasvatada ja rasketel aega­del seda säilitada.

Arvustuse autor: Mikk Taras

TIM FERRISS: Tribe of Mentors: Short Life Advice from the Best in the World, 2017

Tim Ferrissi teos on justkui eneseabiraamat, kuid samas ei ole ka. See pole ka raamat, mida korraga otsast lõpuni läbi lugeda. Tegemist on justkui teatmeteosega, milles sisalduvat on hea kasutada abivahen­dina iseenda efektiivsuse tõstmisel.

Autor on usutlenud rohkem kui sadat edukat inimest ja pärinud neilt nende prakti­kate ja põhimõtete kohta. Teiste hulgas on vastused andnud ettevõtjad ja inves­torid, aga ka sportlased ja näitlejad. Keskne küsimus võiks kõlada, kuidas enda võimeid maksimeerida. Samal ajal ei teesklegi teos, et üks vastus sobib kõigile lugejaile. Olukorrad on erinevad, inimesed on erinevad ja nende elud on erinevad. Kuid tähelepa­nelik lugeja leiab sellest sõnumite varamust siiski endaga haakuvat, mille üle pikemalt juurelda ja mida üle võtta.

STANLEY MCCHRYSTAL: Team of Teams: New Rules of Engagement for a Complex World, 2015

On varemgi juhtunud, et sõda toob lisaks hävingule kaasa ka uusi teadmisi. Kindral McChrystal on pan­nud kirja oma kogemuse ja teadmised, mida testitud kõige tõsisemates olukor­dades. Maailm on muutu­nud. Nii igapäevaelu kui ka äri, isegi sõda on varase­mast erinev: loevad kiirus, paindlikkus ning oskus orienteeruda informatsiooni ülekülluses ja erinevate muutujate virvarris.

Iraagis liitlasvägesid juhtides avastasid ameeriklased au­tori juhtimisel, et kuigi neil olid vastastest võimekamad inimesed ja rohkem jõudu, oli terrorismivõrgustiku kiiru­se ja paindlikkusega võima­tu sammu pidada. Tuli adapteeruda, ja seda edu­kalt tehtigi.

Teos koosneb osavalt ühen­datud lugudest, mis kirjel­davad, kuidas võiks välja näha organisatsiooni edu­kas juhtimine 21. sajandil. McChrystal usub, et kaasaegne juhtimine peaks püüdlema jagatud teadvuse poole, väleduse ja läbipaist­vuse ning horisontaalse or­ganisatsiooni poole. Mis kõige olulisem, otsustusvõi­me tuleb anda igale inime­sele ja meeskonnale.

DAVID MARQUET: Turn the Ship Around! 2013

Nii nagu kindral McChrys­tali juhisedki, heidab ka see endise allveelaevakapteni teos valgust juhtimiskultuu­rile, mida kaitsejõududega sageli ei seostata.

Kapten Marquet on kirja pannud enda kogemused, kuidas suhteliselt täbaras olukorras laevameeskon­nast on võimalik vormida laevatäis liidreid, kes mitte ainult ei saavuta laevastiku parimaid tulemusi, vaid liiguvad igaüks laevakapte­niks saamise kursil. Kui Marquet avastas, et tema alluvad ei oska ega julge enam oma peaga mõelda, otsustas ta laeva „ümber pöörata”. Ta lähtus järgmis­test põhimõtetest. Täna­päevases meeskonnas tuleb otsustuspädevus ning koos sellega ka vastutus­tunne ja autoriteet jagada võimalikult laiale ringile. Tuleb hoolitseda, et organi­satsiooni õppimisvõime oleks kõrge. Tuleb toetada ja kaaluda kõiki meeskonna ideid ning anda kõigile missioonitunne, mis on usutav ja järgitav. Nagu näha, tõid need põhi­mõtted edu. Kuigi teos on üpris meren­duskeskne, leiab iga juht siit kindlasti hüva mõttetera või kaks.

ANDREW W. LO: Adaptive Markets: Financial Evolution at the Speed of Thought, 2017

Kui traditsioonilise majan­dusteaduse käsitluses peaksid turul tegutsejad olema alati ratsionaalsed, siis miks see päriselus nii ei ole? Või miks ikkagi tekib vähegi püsivam tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel nii raskesti? Selle üle on pikalt arutatud. Kellele meeldib majandusest teo-reetiliselt mõelda, võiks selle raamatuga tutvust teha.

Teos püüabki ühes raamis­tikus kokku võtta erinevad teooriad ja seletada, kuidas ratsionaalne majanduskäitu­mine eksisteerib koos bihei­vioristliku käsitlusega. Tugi­nedes psühholoogiale, bioloogiale ja neuroteadu­sele pakub Lo välja hüpo­teesi, et turud on oma olemuselt kohanduvad. Koosnedes inimestest, sisaldavad turud emotsioo­nidest lähtuvaid käitumus­likke mõttemalle, eriti segastes ja muutuvates oludes. Samas toimuvad muutused ju pidevalt ja nii on ka turud igal hetkel rohkem või vähem adap­tiivsed.

Lo veeretab juttu mõnuga, tõsi, tema teesidega nõus­tumiseks peaks majandust tudeerinu mõnest senisest teadmisest lahti ütlema, et uuele ruumi teha.

DAVID ENRICH: The Spider Network: The Wild Story of a Math Genius, a Gang of Backstabbing Bankers, and One of the Grea­test Scams in Financial History, 2017

Raamatukokku on jõudnud kriminull. Küll ilma vereta finantskuriteost, kuid krimi­null siiski. Selle loo peate­gelane Tom Hayes sai oma tegude eest karistuseks 14 vangla-aastat.

Nagu teisigi kriminulle on Enrichi teost raske käest panna. Lugeja ees rullub lahti tõestisündinud lugu, kuidas kauplejast mate­maatikageenius avastas LIBORiga (Londoni pankade vaheline intressi­määr) manipuleerimise võimaluse ning kuidas koos loetud hulga värvikate käsi­lastega seda võimalust kurjasti kasutama asuti.

Samas tõstatab ajakirjanik Enrich ka laiemalt küsimusi majanduskuritegudest ja finantsjärelevalvest. Mis ikkagi on lubatud ja mis lubamatu? Kas see on lugu sellest, kuidas tabati kuri geenius, või hoopis tüüpi­line „väikesed sulid võllas” lugu? Uurige järele. 

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.