Talve viimased nädalad ja kevade algus on viinud mind taaskord öistele radadele.
Kakkudel on käes iga-aastane territooriumide hõivamise ja paariliste otsimise aeg. Loodushuvilisele tähendab see kolamisi metsades ja rabades, mis võivad vahel hoogu sattudes ulatuda varahommikuteni välja. Olen endamisi mõtisklenud, et kakkude leidmine ja tuvastamine on ehk nende käimiste kõige pinnapealsem osa. Kuskil seal teadvuse alumistes kihtides otsin vastuseid küsimusele “Kuidas edasi elada?”. Ühtaegu tajun nendes tuulevaiksetes ja sageli tähistaevastes öödes ka mingit sügavat rahu – midagi, mis ses pöörases maailmas nii iseenesestmõistetav enam polegi. Vahest ongi huvi kakkude vastu toonud mind pooljuhuslikult keskkonda, kus võikski selliseid asju mõelda. Head otsused sünnivad ju ennekõike rahus, mitte ärevuses.
Romet Vaino
Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (89)
