Ühelgi varasemal maailma murdehetkel ei ole Eesti olnud nii heas positsioonis kui praegu.
Maailm on taas jõudnud punkti, kus väikeriikide saatus ei sõltu enam üksnes sellest, kui hästi nad loevad jõuvahekordi, vaid ka sellest, kas nad julgevad oma põhimõtteid kaitsta. Iga murdeajastu sunnib väikeriike vastama eksistentsiaalsele küsimusele: kas kohanduda maailmaga nii, nagu see parasjagu on, või seista selle eest, milline maailm peab olema?






