Neli esimest play-off mängu on läbi. Kõige ilusamat ja tulemuslikkumat jalgpalli on neis näidanud Prantsusmaa. Uruguay võit oli loogiline, Horvaatia oli veidi pettumus ning Hispaania mäng Venemaa vastu oli täielik läbikukkumine. Need mängud tõid selgelt esile jalgpalli põhitõe – kõige tähtsam on meeskonnal liigutada palli kiiresti ja eesmärgipäraselt, kirjutab Mart Kase jalgpalli MMi päevikus.
Prantsusmaa kontrarünnak on vägev. Mbappe on tulevane superstaar, aga lisaks temale teavad ka kõik teised prantslased, et kui meeskondlikult kiiresti tõusta, tekib vastaste kastis kiiresti ülekaal. Selle kõige aluseks on risti platsi häid sööte jagav Pogba, kel on nii mõndagi tõestada peale kummaliselt klubihooaega. Prantsusmaa läheb järjest rohkem käima ja tundub, et neil on veel pöördeid peale keerata ka.
Uruguay mäng näitas sama, et piisab paarist momendist, et kui vastaste kasti lähedal kiiresti palli liigutada, siis hea ründaja lööb tekkivad võimalused ka ära. Suarezst tuleb kiita, ta mõistab seda sööduvärki, esimesel poolajal pani Portugali vastu ideaalse palli liikuva Cavani peanupu peale ning teise värava puhul jättis söödu puutumata, et Cavani saaks tema asemel lüüa.
Hispaania ei saanud palli liigutamisega üldse hakkama. Pall liikus väikeseid distantse ja aeglaselt. Nii jalgpallis edus ei saavuta tänapäeval. Imelik oli ka Hispaania kogenud kaitsemängija käitumine, millest Venemaa sai penalti. Ja see, et Hispaania meestel oli sellest penaltiseeriast suht savi ja kõige imelikum oli veel see, et Hispaania peatreener peale mängu kuulutas, kui hästi nad mängisid, kuigi tegelikult ju ei mänginud.
Horvaatia – Taani mängu vaatasin esimesed 60 minutit ja olin siis päevast väga väsinud ning läksin magama. Sellises koguses jalgpalli jälgides on väga tähtis õigel ajal tüdineda ja magama minna. Hommikul vaatasin penaltid ära ja olen õnnelik, et sain õhtul magada. Aga nähtud esimese poolaja ja teise alguse põhjal tundus mulle, et Horvaatia pole mõelnud sammu ette. See on ju elementaarne, et vastane nende vastu mehitab keskvälja kaitsemehi täis, aga siis tulebki hakata teistmoodi palli liigutama – kiiresti. Kas kaitsest otse pikad palli vastaste äärekaitse selja taha oma äärepoolikutele või siis peab ründaja suutma palli ees paremini hoida ja teised tulevad hooga tema juurde. Neid võimalusi on mitmeid.
Aga üldiselt on jalgpall lihtne mäng. Isu määrab, kes võidab.
Tahe on vähemalt sama tähtis sellisel suurturniiril kui taktika. Prantsusmaa ja Uruguay kirg peegeldus mu juustuköögi nurgas mängiva arvutiekraani ilusti näkku. See meeste kirg koos võita on suure jalgpalli juures kõige ilusam asi. Kartsin, et MM-l seda meestel väga ei ole, sest kõik mängivad nõnda kurnavat klubijalgpalli ja on MM-ks väsinud, aga nagu näha, siis see plink-plink on osade meeskondade silmades siiski olemas. Maru värk.
Ja, spordiajakirjanikud, unustage statistika.
Jalgpall on muutunud. Seda tänu VAR-le ja üldse mängu kiiruse kasvule. Ma ei saa aru Eesti spordiajakirjanikest, kes kogu aeg kuulutavad igasugu statistilisi numbreid, et kuidas ikka määratakse palju penalteid ja mida riigid on varem saavutanud. See kõik on ebaoluline, need on kuivad andmed. Kõige olulisemad on jalgpallis inimesed ja inimestevahelised suhted. Uute isiksuste esiletõus maailma suurjalgpalli on kõige parem statistika vastand, olgu selleks siis hetkel näiteks Prantsusmaa Mbappe või Uruguay Bentancur. Samuti kasvõi venelaste Dzyuba. Mõnus suur vastuoluline jõmm, kes kindlasti läheb elu jooksul veel mitme treeneriga tülli ja pärast karjääri sööb end sašlõkist paksuks. Aga praegu on eluvõimaluse lävel.
Vaatab, mis edasi juhtuma hakkab.
https://www.youtube.com/watch?v=D_KU77mLAmM
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (157)
