The Economist: Euroopa kiirendab relvastumist – kas sellest piisab Venemaa tasakaalustamiseks?

Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger, Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ja Prantsuse relvajõudude minister Sebastien Lecornu Leopard 2 A4 tanki ees oma külastuse ajal laskemoona tootja Rheinmetalli tehasesse Unterluessis, Saksamaal 24. juulil 2025. REUTERS/Annegret Hilse/Scanpix

Euroopa liigub tohutu kaitsekulutuste buumi suunas. Kuid kui Ameerika on üha ebausaldusväärsem liitlane, kas sellest piisab Venemaa tasakaalustamiseks?

Euroopa valitsused seisavad silmitsi kiireloomulise kaitsekriisiga, jäädes Vene agressiivsuse ja Ameerika ebausaldusväärsuse vahele. Kuid üha rohkem on märke, et nad hakkavad vähemalt ohtu tõsiselt võtma. Mais käivitas Euroopa Komisjon programmi SAFE (Security Action for Europe), 150 miljardi euro suuruse fondi, mis pakub EL-i liikmesriikidele madalaprotsendilisi laene kaitseinvesteeringuteks. See võimaldab rahastada mõningaid Euroopa kõige silmatorkavamaid võimekuse puudujääke ja tugevdada tööstuslikku suutlikkust ühishangete kaudu. Skeptikud arvasid, et huvilisi tuleb vähe. Kuid kui tähtaeg 30. novembril saabus, oli taotluse esitanud 19 riiki ning fond oli täielikult ära jaotatud. Ainuüksi Poola küsib 43,7 miljardit eurot.

The Economist

The Economist on ingliskeelne nädalakiri, mis vahendab majandus- ja rahvusvahelise poliitika uudiseid. Ajakirja kirjastab The Economist Newspaper Ltd, nädalakirja toimetus asub Londonis Westminsteris. Loe artikleid (54)