Narvas, linnas, kus pea iga kivi on juba ise poliitiline deklaratsioon, peeti 15.–19. augustini Vabaduse festivali: viis päeva, mil lavale toodi maailma kõige värskemad haavad.
See ei juhtunud mitte “õiges kohas”, vaid ainsas kohas, kus midagi sellist teha: kahe tsivilisatsiooni piiril, kus isegi järjekorrad on täis pingeid ja ajalugu. Viie päeva jooksul kõlasid lood Ukrainast, Tšiilist, Gruusiast, Kuveidist, Liibanonist, Iisraelist ja mujalt – igaüks pretendeerides dokumentaalsele tõele. Jah, kõigil neil lugudel oli paratamatu poliitiline alatoon, ent festival ei seletanud, mis on vabadus. See näitas, kuidas vabadus kaob, lõhnab, jätab armid.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (291)
