Kogu kiidulaulu kõrvale seoses Tallinna Sadama IPOga, natuke ka kriitikat. Mõned mõtted ja tähelepanekud.
1. See oli üks läbi aegade kalleimaid IPOsid kulude mõttes
Lisaks 7 miljonit investeerimispankuritele, advokaatidele – see ei ole adekvaatne suurus sellise tehingu puhul. Iga eestlane maksis selle protsessi eest sel juhul ca 5 eurot.
2. Emissioon märgiti 3x üle
Kui 100 eurost asja müüakse 80 euro eest, on ülemärkimine ennustatav. Ka lõplik hind ei olnud ülempiir, rääkimata sellest, et oleks piiri üles poole veetud. Tõde selgub juuni keskel. Näiteks Eleringi puhul olid kulud kordades väiksemad, sääst kapitalikuludelt kümnetes miljonites, mis läheb otse kõikide elektritarbijate taskusse. Eeskujulik tehing igas mõttes.
3. Rahvaaktsiaks olemisest
Aktsiate jaotus näitas seda, et “ money stayed in family” – eelistatud olid välismaised fondid, sest nemad olid pankuritele kõige lähemal. Likviidsuse huvides oleks pidanud jaeinvestoritele kindlasti rohkem jagama. Institutsioonid on buy and hold, sh ka Eesti pensionifondid (kus see pluss on, kui Eesti jaeinvestor peab lisaks maksma veel fondihaldustasu, selle asemel, et ise ilma vahendustasuta osta Tallinna Sadamat? Pensionifondi tasu muide on iga-aastane).
4. “Riigifirmad börsile”
See on tervitatav corporate governance paranemise mõttes. Aastal 2018, kui Eesti on suutnud luua vähemalt 6 miljardi ja tosina mitmesajamiljonilise väärtusega ettevõtet (loe: eraettevõtet), ei peaks me poliitikuid kiitma kui julged nad on (ei ole – sellest ka Tallinna Sadama madal hind), vaid õigustatud ootus on, et me ei unustaks 90ndaid ja 00ndaid, kus riik toesti julgelt tegutses ning lasi eraettevõtlusel õitseda. Täna liigume siiski vastupidises suunas – riiklik ettevõtte Eesti Energia trumpab eraettevõtteid üle, metsas möllab RMK, aktsiisid tõmbavad majanduse kinni jne. Investori ahnusel pole küll piire, aga Tallinna börsi tulevik ei ole riigifirmade rahaks tegemine, vaid ettevõtete kapitalivajaduse ja investorite investeerimissoovide kohtumispaik.
p.s. Muide, LHV sai oma IPO tehtud ilma väliste nõustajateta. Eks kui kaup on natuke kahtlane, ongi vaja mesiseid müügimehi rohkem.
