Need on seitse ülierinevat eluilmingut artistidelt, kes teevad kõik ääretult omanäolist muusikat, isegi kui selle allikad on vanad ja tuttavad.
Neuronphase – “Doing What We Love”
Deep house’i Tartust. Neuronphase ehk Anti Aaver on seda teinud juba nii kaua, et tema kuulajad teavad, mida oodata. Kogemused väljenduvad nüansside lisamises, detailide viimistlemises, mõnikord ka lihtsamaks, selgemaks minekus, nagu uue EP avapalas “Pulp”, kus klaar ja ilus minek, milles vähesed elemendid mängivad täiuslikult kokku: õhkav vokaalikatke unistavate süntide kohal, põhibiidiks lihtne hausiplaks, ent vahepeal kaduv bassikäik hoiab vereringe pulseerimas ka pauside ajal. Kuulamise-tantsumuss. Nimiloos seevastu tavalised Moodymanni silme ette manavad suits ja peeglid: jõnksutamine, tagurpidikäigud, ekstaatiline lõigutud vokaalsämpel, eri kihid mikseris kokku segatud, et kuulajas või antud pala puhul pigem tantsijas ekstaatilist segadust tekitada. “For The Darkness” oskab olla samal ajal jazzilik ja funky ning ambientne. “Rhythm” on see, mis pealkiri ütleb. Nelja looga teose kolm esimest on Neuronphase’i parimate seas. Kui teha oma asja armastusega, nagu plaadi nimigi lubab, siis polegi vaja iga kord uut lehekülge keerata. Jorge Luis Borgest parafraseerides: loeb viis, moodus, mitte tähendus (uus info).
Valner Valme
Valner Valme on kultuurikriitik. Edasi kultuuritoimetaja, Areeni podcast'i "Muusikanõunikud" liige, elektroonilise muusika saate "Lift" (IDA Raadio) juht. Loe artikleid (274)
