Elu ei ole lame, aga võib olla lapik: ühel küljel helgus, teisel äng.
Alonette – “Compass” (Tammetõru)
Tihti toimetan arvutis, ja klappides miski mängib. Ma ei saa kuulata juttu ja podcast’e, pea läheb pulki täis; kuigi olen kehv multitaskija, olen samal ajal tavaline ATH-rähkleja, sellest tänapäeval ei pääse. On ju hetki, mil vahin maakodus kaminasse või aknast välja puie vahele, ja need on õndsad viivud, kus mõte seisab või hoopis süüvib, rägastikust välja, olemise päris tuumani. Isegi, kui mingi tuum on illusioon (elame ju simulatsioonis ometigi!), siis neid peatusi on vaja: peatage maailm, ma tahan maha minna!