Ajakiri Edasi valis esmakordselt aasta inimese ja selleks sai kirjanik Paul-Eerik Rummo.
“Otsustasime alustada aasta inimese valimisega, sest see on hea võimalus tunnustada ägedaid inimesi ja ettevõtmisi. Tähelepanu pööramine ja tunnustamine motiveerib selle saajat, aga sel on ka inspireeriv mõju ümberkaudsetele,” selgitab Edasi asutaja ja peatoimetaja Janeck Uibo algatuse põhjuseid.
Aasta inimese valisid Edasi püsiautorid
Soovisime leida inimese, kes on lõppenud aastal korda saatnud midagi positiivselt mõjusat. Sobiv kandidaat eristub meie jaoks oma asja ajamisega massist ja on omamoodi kiiksuga, nagu ka Edasi.
Esmalt palusime püsiautoritel pakkuda omi kandidaate koos lühikese põhjendusega. Laekus 30 nime, mitte ükski ei kordunud. Nende seast valis Edasi toimetus 3 nime ning palusime püsiautoritel need pingeritta panna. Esimene koht sai 3p, teine 2p, kolmas 1p. Kõige enam punkte kogunud kandidaat osutuski aasta inimese laureaadiks.
Napilt, aga kindlalt hääletasid püsiautorid aasta inimeseks kirjanik Paul-Eerik Rummo.
“James Joyce’i “Ulyssese” tõlkimine ei ole mitte lihtsalt tõlkimine, vaid seni eesti keelde tõlgitust silmapaistvaim tõlketegu läbi aegade. 20. sajandi tähtsaimaks romaaniks nimetatud teost on peetud ka eesti keelde tõlkimatuks, ent sai parima keele, mida ümbritseva kirjakeele kontekstis üldse ette kujutada võib – isegi ei või, tegelikult,” ütles Edasi kultuuritoimetaja Valner Valme võitjat esile tõstes.
Aasta inimene saab kingituseks kunstniku ja Edasi koostööpartneri Marko Mäetamme litograafia “Pühapäev”, mis kujutab visa hingega vanaaegset jalgratturit, mis on ka Edasi tunnuselemendiks. Auhinnaga kaasneb ka aukiri, mille autor on kunstnik ja Edasi koostööpartner Toon Vugts.
Võitjale pakkusid konkurentsi suhtekorraldaja Põim Kama ja kunstnik Edith Karlson.
Suhtekorraldaja Põim Kama puhul toodi välja: tema ellukutsutud Kagu-Eesti paraolümpia e 12 õhtusööki on eristuv ja sisulisi lahendusi otsiv algatus, kuidas edendada elu maapiirkondades ja ületada tekkinud ühiskondlikke lõhesid.
Edith Karlsoni puhul toodi välja tema isikupärane väljapanek “Hora Lupi”, mis oli Veneetsia biennaali üks mõjuvamaid ning tõstis tähelepanu eesti kaasaegse kunsti vastu ja kergitas lati kõrgele neile, kes järgmistel biennaalidel Eestit esindama asuvad.
