Tallinna Sadam on aastaid riigile toonud kopsakalt dividende. See poliitika ei muutu ka pärast ettevõtte aktsiate noteerimist Tallinna börsil juuni keskel, kinnitab ettevõtte juht Valdo Kalm ajakirjale Investeeri ja kutsub kõiki osa saama mereriigi edust. AS Tallinna Sadam aktsiate märkimisperiood Nasdaq Tallinna börsil on 25.05.2018-06.06.2018.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm on merehuviline mees. Töötades oma eelmisel ametikohal juhatuse esimehena Eesti Telekomis, mis asus kõrgel Lasnamäe nõlval, oli tal kabineti akna juures pikksilm, et käia lõõgastumiseks merele vaatamas. Ka nüüd, kui tema kabinet asub A-terminali kõrval kontorihoones, sisuliselt mere kaldal, on tal aknalaual kollast värvi binokkel. „Olen merehuviline ja mulle meeldib merd jälgida,” sõnab Kalm. Mere ääres on ka mehe Viimsi poolsaarel asuv kodu ning merel oli oluline roll Kalmu kandideerimisel Tallinna Sadama juhatuse esimehe ametikohale.
Oma varasemat töökogemust rakendades tegeleb ta Tallinna Sadamas tõsiselt digiteerimisega, et anda juurde kiirust ja paindlikkust. Kõik laevade kohta täidetavad dokumendid tulevad digitaalselt ja süsteem on X-tee kaudu ühendatud riigiametitega. Reisijate autode numbrid fikseerib kaamera ja vaid dokumentide kontrollimine käib käsitsi.
Eesti Telekomi näol on Kalmul olemas ka börsiettevõtte juhtimise kogemus. Ta töötas Eesti kontserni tütarettevõttes Elion, kui selle aktsiad 1999. aastal börsil noteeriti, ent siis ta ei olnud vahetult projekti juures.
Tallinna Sadama börsile viimine talle meelepärane. Kalmu sõnul ei tee riik sadama omanikuna seda mitte ainult riigieelarve täitmiseks, vaid finantsturgude elavdamiseks, lisaks antakse inimestele lisainstrument säästma õppimiseks. Praegust tööd võrdleb Kalm ka Eesti müügimeheks olemisega, sest börsil noteerimisele eelnevad kohtumised rahvusvaheliste analüütikute ja investoritega, et tutvustada Tallinna Sadamat ning Eesti riiki ja majandust.
Valdo Kalmu kinnitusel saab Tallinna Sadama aktsia olema dividendiaktsia. Seda kinnitab ka vabariigi valitsuse aprilli keskel tehtud otsus, mille kohaselt on Tallinna Sadamale seatud eesmärk maksta pärast börsile minekut, perioodil 2019–2020, aktsionäridele netodividende vähemalt 30 miljonit eurot aastas ning pärast seda vähemalt 70 protsenti puhaskasumist. Tallinna Sadamast võtab riik tänavu dividende 105 miljonit eurot, mis on suurem osa Tallinna Sadama jaotamata kasumist. Läinud aastal maksis Tallinna Sadam riigieelarvesse 48 miljonit eurot dividende. 2016. aasta lõpus oli ettevõttel jaotamata kasumina arvel 98 miljonit eurot. Möödunud aastal teenis riigifirma auditeerimata andmetel 26,4 miljonit eurot puhaskasumit.
Kõige tähtsamad on reisijad
Tallinna Sadama jaoks on mahult suurim valdkond reisijate vedu ja reisijate heaoluks on lähiajal plaanis ka suured investeeringud. Käesoleval aastal plaanib Tallinna Sadam alustada D-terminali laiendustöödega 7000 ruutmeetri võrra. Lisaks on plaanis ehitada sild üle Admiraliteedi basseini, et võimaldada jalakäijatele mugavam liiklemine kahe reisiterminali ja terminalide juurde jäävate alade vahel. Kui kõik läheb hästi, alustatakse ka kruiisiterminali ehitust. Uude, plaanide järgi, loodussõbraliku ehituslahendusega hoonesse on planeeritud vesiküte ja vesijahutus. Kruiisiterminali kolib ka seni väljas tegutsenud suveniiriturg. „See on esimene mulje, mis külalistele Eestist avaneb, ja see peab olema ilus,” sõnab Kalm. Peale selle soovitakse linnarahvale avada sadama muul.
Reisijate teenindamine on Tallinna Sadama jaoks kõige olulisem valdkond (40 protsenti käibest). Reisijate arvu poolest – 10,6 miljonit reisijat – on Tallinna Sadam neljas sadam Euroopas. Eespool on vaid Doveri sadam Lõuna-Inglismaal ning naabruses asuvad Helsingi ja Stockholmi sadam. Ühest küljest on Stockholm ja Helsingi konkurendid, teisalt aga tehakse nendega koostööd, sest teenindatakse ju samu kliente. „Need on meie partnersadamad,” ütleb Kalm.
Tallinna Sadamat läbivate reisijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Üks kasvu allikas on Aasia kliendid, kes saabuvad Helsingisse lennukiga ja külastavad meritsi teisi riike. Viiendiku võrra kasvas aastaga ka kruiisituristide arv, mis näitab kasvutendentsi tänavugi. „Kruiisiäri kasvab maailmas tervikuna. Meil on head kaid ja suudame vastu võtta kõige suuremaid kruiisilaevu, mis Taani väinadest läbi mahuvad,” räägib Kalm.
Ühest küljest ei mõjuta reisijate arv Tallinna Sadama käivet kuigi palju, sest laevafirmad maksavad tonnaaži järgi. Teisest küljest aga, kui poleks reisijaid, siis laevad ei liiguks ja sadamas oleks vaikus.
Kaubavedu ootab raudteed
Kaubavedu on Tallinna Sadamas näidanud aastatega langust, peamiselt Vene transiidi ärakukkumise tõttu. „Palju enam sellel kuhugi kukkuda ei ole,” sõnab Kalm. Mullu kaubaveo maht stabiliseerus ning tänavu esimeses kvartalis näitas isegi väikest kasvu. Läinud aastal kahanes kaubaveo kogumaht viis protsenti 19,2 miljonile tonnile. Seejuures kahanes ainult vedellast, mis on seotud Vene transiidiga, kõik ülejäänud kaubaliigid olid tõusuteel. Venemaaga püütakse suhteid siiski hoida, sest Tallinna Sadam teenindab pisut Venemaa importi. Sinna veetakse rongidega autotööstuse komponente ja muud kraami.
Kaubavedu käib läbi Muuga ja Paldiski Lõunasadama, Paljassaare sadamast on Tallinna Sadam loobumas. Kaupa ei käidelda Paljassaares juba pikka aega ning maad ja positsioonid on suures osas juba müüdud, sest kauba- ja reisijateäril pole Tallinna Sadama jaoks seal Kalmu kinnitusel perspektiivi. Tallinna Sadamale on jäänud vaid mõned tükid maad ja ka natuke kailiini. Need soovitakse maha müüa avalikul enampakkumisel.
Nii Paldiski Lõunasadam kui ka Muuga on multifunktsionaalsed sadamad, kus teenindatakse erinevate klientide erinevaid kaupu. Kuna ida-läänesuunaline kaubavedu on vähenenud, otsib Tallinna Sadam võimalusi kaubaveo arendamiseks põhja-lõuna suunal. Läinud aastal panigi Tallinna Sadam koostöös Transiidikeskuse ja Tallinkiga käima laevaliini Muuga ja Vuosaari sadama vahel. Liin läks kohe hästi käima, ent mahtu loodetakse veel kõvasti kasvatada.
Kaubaveole peaks suure hoo sisse andma Rail Baltic, mille alguspunkt ongi plaanitud Muuga sadamasse. Muuga sadamast võiks seejuures saada Skandinaavia impordi- ja ekspordikeskus, kust saab rongiga kaupa saata Vahemere äärde välja. Pärast Rail Balticu käivitumist saab aastas vedada kuni viis miljonit tonni kaupa. Kalmu kinnitusel on Soome eksportööridel huvi olemas ja lõuna pool on olemas ka nõudlus, näiteks on soomlastel soov transportida raudteeühenduse kaudu puidutooteid Türki. „Kauba omanikud otsivad senisele laevatranspordile alternatiivi, sest laevaga maailma teise otsa kauba vedamine on aeganõudev ja kulukas,” räägib Kalm.
Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamist Kalm lähikümnenditel ette ei näe.
Kui see tuleb, siis põhineb see juba täiesti uuel tehnoloogial. „Seda, et saadame lihtsalt rongi maa alla, seda ma ei usu,” vangutab Kalm pead. Ta tunnistab, et Eesti majandusele oleks tunnel kindlasti kasulik, sest see looks Tallinnast ja Helsingist omanäolise kaksiklinna.
Laevandus
Käibe järgi kolmas oluline valdkond Tallinna Sadama jaoks on Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vaheline reisijateveo korraldamine, millega alustati ülemöödunud aastal. Kalm tunnistab, et kuigi algus oli raske ja rabe ning kõrvaltvaatajale võis jääda mulje, et valdkond sunniti Tallinna Sadamale peale, on kõik hakanud siiski laabuma. Läinud aastal teenindati kahte miljonit klienti ja üle mere viidi miljon sõidukit. „See äri on meie jaoks kasulik,” kinnitab Kalm. Tallinna Sadamal on riigiga kümneaastane leping, mille järgi riik maksab ettevõttele dotatsioone.
Lähima kümne aasta jooksul ei pea Kalm ka Muhu saare ja mandri vahele silla rajamist reaalseks. Viimased tasuvusanalüüsid on näidanud, et sild läheb kallimaks, kui on räägitud, ja riik peaks dotatsioone praeguse parvlaevaliiklusega võrreldes hoopis suurendama. Tema hinnangul tuleks riigil pigem kaaluda suurte maanteede neljarealiseks ehitamist, sest laevaliiklus on hästi korraldatud ning saarte ja mandri vahel pole liikumisega probleeme.
Küll aga tuleb kümne aasta pärast uus konkurss, kus Tallinna Sadam kavatseb kindlasti osaleda, ja välistatud pole, et konkursile tehakse ka konkureerivaid pakkumisi. „Me peame olema heas vormis,” sõnab Kalm. Tallinna Sadama eelis on head jääklassiga laevad, mis on spetsiaalselt ehitatud siinsete liinide tarvis. Kui aga peaks juhtuma, et Tallinna Sadam konkursil ei võida, siis on võimalik laevad maha müüa. „Laevadel on oma turg olemas,” kinnitab Kalm.
Kinnisvaraäri
Tallinna Sadam on landlord-tüüpi sadam, mis tähendab et maa kuulub sadamale. Kinnisvara arendamises keskendutakse Muuga ja Paldiski tööstusparkidele, aga ka sadamaaladele. Vanasadama 55-hektarilise ala kujundamisel on võetud õppetunde Hamburgi linnast, kus ehitatakse sarnast linnakut Elbe jõe äärde – HafenCity kvartali idee sai alguse juba 2000. aastal, kuid arendusplaanid kestavad veel vähemalt 2025. aastani.
Kuigi Vanasadamas võiks maaomanikuna arendada kinnisvara, plaanitakse maa pärast detailplaneeringu kehtestamist anda hangete kaudu arendajatele pikaajaliselt rendile.
Praeguse seisuga on kavandatud nii, et elamukvartal peaks jääma eelkõige lõuna poole; tulevase kruiisiterminali ja linnahalli vahelisse põhjakvartalisse on planeeritud eeskätt ärikvartal, meelelahutus ja majutus ning mingil määral ka kaubandust, kuid mitte eraldiseisvaid suuremaid kaubanduskeskusi. Samuti on mõttes luua Admiraliteedi basseini äärde midagi linnaväljaku sarnast, et ala ei jääks liialt turistikeskseks. Selles äris ootab ettevõte tulu nelja-viie aasta perspektiivis. Praegu saadav renditulu pole teiste äridega võrreldes märkimisväärne. Kuna sadam ise kinnisvara ei arenda, on ka kasumlikkus väike.
Loe lisaks: Tallinna Sadam
Põnev video: Tallinna Sadama arengulugu jutustatud liivakunsti abiga
Liivakunstnik Madli Luuk jutustas Tallinna Sadama arenguloo liivamaalingute abiga. Üksik purjekas, mille taustal kerkib Tallinna linna siluett, seejärel ilmub Tallinna lahele juba suurem reisilaev. Valmib Muuga sadama sümbol – võimas viljaterminal, kuhu tekivad raudtee ühendused. Muugal hakkavad silduma kaubalaevad. Video lõppeb teatega Tallinna Sadama börsile minekust.
Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 2/2018