Esmaspäeval, 25. novembril, algava Jõulujazzi avakontsert toob Estonia kontserdisaalis lavale Crosscurrents Trio, kuhu on koondunud jazzimaailma legendid bassist Dave Holland, saksofonist Chris Potter ja tablavirtuoos Zakir Hussain. Vaatamata sellele, et Hussain terviseprobleemide tõttu Eesti publiku ette ei jõua, saab legendide ühist loomingut kuulda Potteri ja Hollandi mänguga, nendega liitub tänapäeva üks nõutumaid trummareid Eric Harland. Mis Crosscurrents Trio muusikud legendistaatusesse on viinud, arutleb Anne Erm koos Eesti jazzmuusikutega.

India muusikat jazziga ühendavaid ansambleid pole just palju: Ameerikas 1971. aastal loodud Mahavishnu Orchestra ja 1973. aastal ellukutsutud Shakti on neist teedrajavad. (Kui Mahavishnu liider oli Inglise kitarrist John McLaughlin ja seal mängisid peamiselt Ameerika jazzmuusikud, siis Shakti loojateks olid Zakir Hussain, L. Shankar ja John McLaughlin ning siin on india klassikaline muusika tuumaks).

Shakti mängu õnnestus nautida mullusel North Sea Jazz Festivalil Rotterdamis. Sellist pühendumust ja imelist koosmängu rõõmu ei saa unustada. Aga vahel tuleb kontserdikorraldajatel ette ootamatuid hetki, kus rõõmupuhang kauaoodatud ansamblist asendub murega: mida teha, kui muusikutest keegi on tõsiselt haigestunud ning peab turneest loobuma. Selliseid momente on Jazzkaarel aastate jooksul pool tosinat ette tulnud. Sel juhul on võimalik kontsert edasi lükata või muusikule asendaja leida. Crosscurrents Trios on kõik liikmed üliolulised, ühiselt on loodud muusika ja antud sadu kontserte. Aga loobuda Zakir Hussaini (73) haigestumise tõttu ka legendaarsest bassistist Dave Hollandist, kes on arendanud kontrabassi ja basskitarri mängutehnikat, loomingulist mõtteviisi ja rolli bändis ning kelle kontserti Eesti publik pole veel kuulnud? See tundus võimatu. Nii otsustasid kõik novembrikuise Euroopa turnee korraldajad, et kontserdid toimuvad igal juhul (tuur kestab 6.–26. novembrini, sealhulgas esinetakse mainekal London Jazz Festivalil). Tõsi, Crosscurrents Trio muusika pisut teistmoodi rütmimootor on seekord Ameerika löökpillivirtuoos, Grammyle nomineeritud Eric Harland. Trummari detailipeent mängu oli Eesti jazzisõpradel võimalus nautida 2005. aastal Charles Lloydi Jazzkaare kontserdil Kaarli kirikus ja ka seekord on kõrgelt hinnatud bassistilt-heliloojalt üllatusi oodata. 

Tablavirtuoos Zakir Hussain on märkinud, et Indias tunti Ameerika jazzi juba läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel, mil see jõudis Hollywoodi muusikalide ja Ameerika bigbändide kaudu kuulajateni ning jazzist võtsid omakorda snitti India filmimuusika loojad. 50–70ndatel algas India muusika laiem avastamine, ja seda mitte ainult tänu biitlitele ja sitarivirtuoosi Ravi Shankari maailmaturneedele, kus ta populariseeris India klassikalist muusikat – iidset raagakunsti.

Crosscurrents Trio sünd, kus kohtusid Dave Holland, saksofonitäht Chris Potter ja tablavirtuoos Zakir Hussain, polnud juhus. Dave ja Chris olid vanad sõbrad ja koos hulga kontserte andnud ning salvestanud kümneid albumeid. Aastal 2015 oli Hussain SFJAZZI resideeruv kunstiline juht ning ta otsustas luua kvinteti Crosscurrents eesmärgiga esile tõsta jazzi ja india muusika vastasmõju. Koosseisuga esineti mitmel pool USA-s ja Euroopas, 2017. aasta lõpuks kristalliseerus triokoosseis. Zakir kutsus Chrisi ja Dave’i Indiasse, kus nad tegid proove ja esinesid Mumbais kontserdil, mida korraldatakse igal aastal Hussaini kuulsa isa, tablalegendi Alla Rakha auks. Indias lepiti kokku ka uue repertuaari osas, millesse kõik panustasid, järgnesid Crosscurrents trio edukad tuurid mitmel kontinendil. Kodumaal Indias jumaldatud muusikut Zakir Hussaini on pärjatud mitmete kõrgete India tiitlite ja autasudega ning ta on pälvinud Grammy auhindu. Zakirile soovivad head paranemist fännid üle maailma ja loodetavasti on tema mõttelist kohalolu tunda ka Estonia kontserdisaalis.

Bassilegend, 78-aastane Dave Holland esineb Eestis esimest korda. Tema loomingulisele ampluaale on raske leida võrdset, ta on oma generatsiooni nõutuim bassist.

Inglismaa klubides muusikuteed alustanud ja ka koos tollase sõbra John McLauhgliniga musitseerinud Holland suundus Ameerikasse õppima, kus talle ilmselt suurimaks kooliks said esinemised tollaste jazzigurudega nagu Wayne Shorter, Miles Davis, Sam Rivers jt. Tema bassimängu võib kuulda Miles Davise ikoonilistel albumitel “Bitches Brew” (1969) ja “In A Silent Way” (1969) ja nagu ajalugu kinnitab, on kõigist Davisega mänginud muusikutest saanud oma pilli tippmuusikud. Dave Holland on salvestanud üle 200 albumi, neist üle 50 mainekale plaadifirmale ECM. 

Eesti teenekas bassist Taavo Remmel meenutab: “Tooksin esile Hollandi varaseid kontserte ja salvestusi Miles Davisega, millega seoses ka Hollandi erakordne karjäär alguse sai. Olen ise mänginud mitmeid lugusid plaatidelt, mis on salvestatud koos trompetist Kenny Wheeleriga. Hollandi bigbänd, mille eest on bassisti samuti pärjatud auhindadega, on suurepärane. Tema salvestuste hulk on erakordselt suur ja Hollandi panust jazzmuusikasse on võimatu alahinnata. Tegemist on erakordse bassimängija, bändide liidri ja heliloojaga, kes nüüd juba legendi staatuses muusik.”

Peedu Kass lisab: “Vaatamata elule USA-s on Hollandi mängus endiselt midagi puhtinglaslikku: härrasmehelikkus, väljapeetus, sügav küpsus ja rahu. Dave Holland on väheseid muusikuid, kes ühtpidi tugev traditsioonilises straight-ahead jazzis, aga järgmine päev mängib mõnel ECM-i plaadil. Ta oskab Ameerika bluusilikku helikeelt maitsekalt euroopaliku stoilise ja minimalistliku lüürikaga siduda. Minu lemmik bassistilt on Pat Metheny Trio plaat “Question And Answer” koos trummar Roy Haynesiga. On vähe bassimängijaid, kes suudavad Metheny virtuoossusega sammu pidada ning vajadusel ka mõnes kohas domineerida – Holland saab sellega hakkama.”

Mu enda plaadiriiulis on kümmekond ECM-i albumit, kus Holland on liider või bändi tähtis liige, ja otse loomulikult on albumite produtsent Manfred Eicher isiklikult, hariduselt kontrabassimängija. Mulle meenub Holland ühelt 90ndate alguse Pori Jazzilt ühes kontserdipaigaks ehitatud paadikuurist, kus sattusin esiritta, mu taga õiendasid omavahel kõva häälega õllesed soome mehed. Holland ütles kindlameelselt: “Nüüd on nii, et me enne kontserti ei alusta, kui saalis on täielik vaikus.” Ja mõne hetke pärast vaikus saabus. Bänd alustas vaikselt ja lüüriline Hollandi bass võis “laulma” hakata.

Paljud kriitikud on rõhutanud Hollandi mängu meloodilisust ja detailipeenust ning nimetanud teda hõbenäpuks. Teda hinnatakse muusikuna, kes on eriti tundlik ja võrratu kammerjazzi ampluaas, aga teda võib kuulda ka basskitarril funk’i mängimas või folkmuusikutega improviseerimas, alati heatahtlik naeratus näol ja lühike habe korralikult pügatud.

Chris Potter on kolmikust ainus, kes esinenud Jazzkaarel kaks korda. 53-aastane saksofonist on jõudnud kuulajaile kinkida meeletu hulga muusikat ja elamusi. 2014. aastal esines ta Pat Metheny Unity Ensemble’iga Nokia kontserdimajas ja oma kvartetiga Vaba Laval aastal 2016. Dave Hollandile sarnaselt on Metheny avatud uutele väljakutsetele, mängib lugematutes jazz-, rock- ja RnB-koosseisudes ning tema salvestuste arv läheneb 150-le, neist märkimisväärne osa salvestatud maineka ECM-i firmamärgi all ja tihti ka koos sõbra Dave Hollandiga.

Nii Dave Hollandi kui Chris Potteri on jazzipiibli DownBeat kriitikud korduvalt aasta muusikuks valinud ja tunnustusi on teisigi. Kõiki auhindu ei jõuaks üles lugeda, aga kindel on, et neid ei jagata ilusate silmade, vaid sisuka ja köitva muusika eest. Holland ja Potter on laia silmaringiga muusikud ja pole ime, et nad on mänginud muusikat klassikast rockini, flamenkost jazzi ja raagadeni. Kummaski pole teragi upsakust. Kui Nordea kontserdimajas lõppes Pat Metheny kontsert, suundus Potter Tallinna toonasesse tillukesse jazziklubisse Philly Joe’s Tatari tänaval ja improviseeris seal pianistina koos meie muusikutega.

Meie tippsaksofonist Raivo Tafenau meenutab: “Nägin-kuulsin esimest korda Chris Potterit New Yorgi jazziklubis Birdland aastal 1998, kus mängis Dave Hollandi kvintett. Ta asendas sel õhtul saksimängijat ning Potteri nimi ei öelnud mulle siis midagi. Sõbrad kõrval ütlesid, et mul oli terve õhtu jooksul suu pärani – ma ei suutnud uskuda, milline tase on Chris Potteril! Steve Swallow Trio plaadilt “Damaged In Transit” jäi kõrvu teema, mis oli nii jaburalt geniaalne, et kirjutasin selle maha ning mängisin seda aeg-ajalt. Selgus, et lugu oli dodekafooniline ja Chris Potteri mäng inimvõimete piiril. Ei mäleta, et oleksin mõnda soolot kuulates auto seisma jätnud ja kümme korda soolot tagasi kerinud. Chris Potteriga see juhtus. Arvan, et selliseid saksofoniste sünnib maailma paar korda sajandi jooksul, kes lisaks tehnilisele täiusele on omandanud kõikvõimalikud jazzistiilid dixieland’ist modaaljazzi ja popjazzini, viimast demonstreerib ta koos Steely Daniga Grammy võitnud plaadil “Two Against Nature” (2000) loos “West Of Hollywood”. Haruldane muusik, jazziskene täielik geenius! Ja veel tahaksin öelda, et ma pole kunagi oma saksofoni kellelegi laenanud. Ainus erand on Chris Potter, kes kasutas mu sopransaksofoni Jazzkaarel oma kvartetiga mängides. Olen siiani uhke.”

48-aastane trummar Eric Harland pole Hollandi ja Potteri seltskonnas uustulnuk. Ta on nendega musitseerinud, salvestanud ja on oodatud muusik paljudes koosseisudes. Mainekale ECM-i plaadifirmale on ta salvestanud albumeid koos Charles Lloydi, Zakir Hussaini, Wolfgang Muthspieli, Brad Mehldauga, samuti on tal olnud au mängida ja salvestada legendidega nagu Michael Brecker, John Coltrane, McCoy Tyner, Kenny Garrett jt. Iga kord, kui Harland lavale astub, on tema eesmärk luua muusikaline kogemus, mis vangistab kuulaja sellesse hetke. Eric Harlandi lavapartnerite ülivõimsasse nimekirja võib veel lisada uue põlvkonna tippmuusikuid, näiteks Esperanza Spalding, John Mayer, Joshua Redman, Julian Lage. Harland on kirjutanud muusikat ka kümmekonnale filmile ja seriaalile. Tema jaoks on muusika ja elu eesmärk loomeprotsess, elada kirglikult antud hetkes. Nii võib arvata, et Crosscurrents Trio muusika tuum jääb küll samaks, kuid saab seekordsel Euroopa turneel mõneti teise ilme. Kauaoodatud Dave Holland koos ühiseid väärtusi jagavate jazzitippude Chris Potteri ja Eric Harlandiga jõuavad Eestisse maailma muusikaid ühendava kavaga, mis on väärt kuulamist!

Jõulujazz toimub 25. novembrist 15. detsembrini Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Kokku 17 kontserdiga kavast leiab jazzilegendide Crosscurrents Trio ning võimsa vokalisti Lady Blackbirdi, aga ka 50. sünnipäeva tähistava Siim Aimla uudisteose, Rita Ray eduka debüütalbumi esituse ning dirigent Kaspar Männi, Vaiko Epliku ja Valter Soosalu eriprojekti “Zappa!”.