Huumori mõistmise võimet peetakse vaimse küpsuse tunnuseks. Konkreetse ja sümboolse vahelisel piiril loob see hoopis uusi ja üllatavaid, teistlaadseid tähendusi, aidates taluda meeleheidet, ülekohut, piinagi. Kuid nali ja selle mõju pole päris lihtne ja ühene, kui natuke lähemalt vaadata. See, mis mulle naljakas, ei pruugi sulle naljakana näida. Ja vastupidi.
Igapäevas, suhtluses, elu triviaalsustes on tihti ootamatu, tuntud-kogetud stsenaariumile allumatu aspekt. Koht, kus tunneme ära oma kiiksud ja kordused, võib olla piinlik, valus, ärritav; märkamine/teadvustamine ja sellega toimetulek erineb nii inimeseti kui konkreetsel inimesel päeviti, hetketi. Kui märkame teise inimese juures midagi ebatavalist, koomilist, eristuvat, siis on nalja olemus tihti groteskis, mingis nihestatuses. Vahel on selleks omalaadne stiil, pungilik suhestumine, vahel aga kakofoonia. Kindlasti on nende äärmuste vahel palju pooltoone.
Hannes Kuhlbach
Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)
