Loodusfotograafina on sügis minu jaoks üks erilisemaid aastaaegu. Enne, kui saabub pimedus ja aastaringi lõpp, ehitakse loodus lummava värvirüüga. On punast, on kollast, on miljoneis varjundeis pruuni, ja sügavhalli taevast selle kõige kohal.
Rubriigis “Audi inspireerib” kirjutavad eri elualade inimesed oma Audi kogemusest. Rubriiki toetab Reval Auto Esindused. Loe Audi kohta lähemalt ja tutvu mudelitega: Audi Tallinn
Et leida need kõige värvilisemad paigad, saab minust sügiseti mõneks nädalaks enam autojuht kui jalgsi kondaja. Käesoleval sügisel, ühe päikselise nädalavahetuse eel anti mulle võimalus minna sügisvärve jahtima täiselektrilise Audi Q6 e-tron’iga.
Mu päev algas päikesetõusuga Mukri rabas. Kui tavaliselt metsa vahel auto peatan, saan osa vaid visuaalsest ruumist. Kapoti all tuksuv diiselmootor matab ümbritseva heliruumi endasse ega lase mul märgata silmale nähtamatut. Roolis tabasin end mõttelt, et elektriauto võiks loodusmehele selles osas olla õnnistus. Aknaid alla lastes kuulsin vabalt taevalaotuses rändavaid hanesid ja metsa all sädistavaid tihaseid. Pealegi ei tundunud nii vaikne auto loomi-linde häirivat nagu mu isiklik diiselauto. Mõtlesin veel, et mis siis, kui auto oleks veel ka kamuflaažtoonides. Nii võiks täitsa fotojahti pidada!
Mukrist võtsin suuna Soomaale, kus ajalooliselt pole liigutud ei autode ega hobustega, vaid hoopis ühepuulootsikute ehk haabjatega. Praktiliselt hääletult sõites ja samal ajal suurt panoraamekraani jälgides kerkis mu näole muie: nüüd siis liiguvad Soomaal kosmoselaevad. Nali naljaks, aga erakordselt suur ekraan teeb minusuguse kaardirakenduste fänni meele rõõmsaks. Hea on jooksvalt jälgida, kas peateelt maha keerates võiksin ehk mõne maastikupärli leida. Mitmed erilised paigad olengi just nõnda avastanud – sõidu ajal kaardirakendusest midagi huvitavat märgates.
Põikasin läbi ka Tõramaa puisniidult, mis meelitab üleujutuste ajal ligi kanuutajaid nii kodumaalt kui kaugemaltki. Mulle aga sai osaks täielik vaikus ja üksindus. Oma uhkete tammede ja lookleva jõesängiga kutsub see mind tagasi igal sügisel. Hiljem pöörasin veel läbi Ruunaraipe männimetsadest, ning lõpuks koitiski tähistaevane kodutee. Mõtisklesin endamisi, et ühele kaasaegsele loodusfotograafile (kes väga kaugele tsivilisatsioonist ei kipu) võiks elektriautol teatud eelised olla küll. Oma suhtelises hääletuses ja suure ekraaniga sulandub ta hästi loodusesse ning pakub häid võimalusi uute põnevate paikade avastamisel.
Romet Vaino
Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (78)
