Pea igaüks, kes saab endale kaameraga drooni, kipub esimese põneva asjana kõrgemale ja kaugemale. Sellest sünnivad väga rohke ja peene detailiga pildid. Natuke nagu Google Maps. Mind köidab vahelduseks minimalism. Droonifoto ei pea olema aerofoto, võib olla vabalt maapinna lähedalt, objekti lähedalt. Muidugi eriti põnevad on lähivõtted kohtadest, kuhu seni sisuliselt ligipääs keeruline või suisa võimatu.
Näiteks ühes loojangus tegin portreed Vana Toomasest. Tal oli seal veel teisi tornitippe seltsiks, kellega loojangut nautis.
Kord udu kohal püüdsin kaadrit kirikutornist ja kaugele taamale jäävast teletornist, kusjuures viimast märkasin alles hiljem, arvutist. Nad ajasid seal üleval juttu, tuli välja. Täielikult eraldatud privaatruumis, millesse ma justkui tungisin.
Ükskord sõitis mööda merd aga mootorpaat, mis meenutas õhkutõusvat raketti. Nii ilus ja lihtne hetk.
Suisel õhtul avastasin, kuidas Russalka monument õhupallituriste võlus.
Rummu on üks mu lemmikobjekte graafilises mõistes. Tegelikult sürr koht – kõrval endine vangla ja need aheraine mäed ise, mida uuristab vihmavesi. Samuti üsna populaarne, aga kahjuks aiaga suletud.
Ma olen mererannas palju aastaid pilti teinud, ilmselt nime mõjul. Aga mitte kunagi otse alla. Toredad uued nurgad.
Kaupo Kalda
Kaupo armastab ilu, lihtsust ja loodust. Peab kahte ametit - päeval disainistuudios Reactive UX disainer, õhtul kehastub aga salapäraseks batmaniks. Tegelikult mitte, hoopis fanaatiliseks droonifotograafiks. Kõike seda läbib kirg ja emotsioon. Loe artikleid (5)
