Kuhu minna, mida teha? Edasi kultuurisoovitusi – mai

Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.

Näitus

ERMi galeriis on avatud emeriitprofessor, akadeemik ja tekstiilikunstnik Anu Raua 75. sünnipäevale ja 50 aasta pikkusele vaibaloomingule pühendatud näitus “Isamaastikud”. Näitusel näeb ligi 50 vaipa perioodist 1968-2018. Emeriitprofessor ja akadeemik Anu Raua ülevaatenäitusel on eksponeeritud tema tähtteosed, mis moodustavad terviku, mõtteloo. Anu Raud on üks tunnustatumaid vaibakunstnikke, kelle kirgas elutunnetus käib alati ajaga kaasas ja kes on pühendanud oma elu õpetamisele. Lisaks legendaarsetele töödele „Kogujad“, „Rehi“ ja „Koda“ saab Eesti Vabariigi juubeliaastaks valmis mitu täiesti uut vaipa, sealhulgas näituse nimivaip “Isamaastikud”. Näitust täiendavad ka tema õpilaste joonistused ja fotod Kääriku talu inspireerivast keskkonnast.

Fragment näituse nimivaibast “Isamaastikud”

Kino

“Sind polnud kunagi siin” on köitva ja vihjelise kinematograafiaga thriller-draama, milles paistab lisaks psühholoogiliselt pinevusele silma ka näitlejate meisterlikkus. Peaosas suurepärase sisseelamisega rolli teinud Joaquin Phoenixile on see värskeim film. Karmid teemad on näidatud läbi poeetilise ja detailse kaameratöö, mis poeb naha alla, tahad sa seda või mitte.

Režissöör Lynne Ramsey (“Me peame rääkima Kevinist”) viib oma uues filmis vaataja missioonile New Yorgi räpasesse allmaailma. Film võitis 2017. aastal Cannes’i filmifestivalil parima stsenaariumi auhinna ja parima näitleja auhinna Joaquin Phoenixile. Filmi muusika on kirjutanud Radioheadist tuntud Jonny Greenwood. Film linastub kinodes üle Eesti.

Kirjandus

  • „Autogramm. 101 luuletust / 2016–2017“ 

Kirjaniku ja kriitiku Kärt Hellerma neljas luulekogu „Autogramm. 101 luuletust / 2016–2017“ koosneb erinevates tonaalsustes tekstidest, mis on jaotatud viide tsüklisse. Kogumikus leidub nii filosoofilist mõtteluulet kui ka ühiskonnakriitikat, nii ajakajalist irooniat kui ka absurdihuumorit, samuti lapsepõlvemaastikega seonduvaid ridu.

Tsüklis „Aegluse maja“ on vaatluse all aja ja ajatuse erinevad aspektid, „Amneesia“ reflekteerib nüüdisaegseid kultuuriprotsesse, „Kaelkirjak Saturnilt“ sisaldab fantaasiapilte, mis mängulises vormis osutavad sellele, et kõik elusolendid Maal kuuluvad suuremasse universaalsesse vaimuruumi. Alajaotuste „Tuuker“ ja „Meri“ mõttelises keskmes on vee motiiv – vesi kui algelement, vesi kui üleminekutee irratsionaalsesse elumõõtmesse. Nii mõnigi metafoor viitab vajadusele taastada ja tugevdada inimese sidet loodusega.

  • “Emapiim”

Nora Ikstena romaan „Emapiim” on viimaste aegade üks enim kõneainet pakkunud läti romaan, mida kodumaal on müüdud ligi 20 000 eksemplari ja mis suures osas põhineb autori enda elulool. Läti kirjanik Arvis Kolmanis on öelnud:

Üks avameelsemaid, intiimsemaid ja karmimaid kirjatöid viimaste aastate läti kirjanduses.

Romaan areneb kahe paralleelse jutustusena, üks neist 1969. aastal sündinud ja emaarmastuse puuduses üles kasvanud tütre lugu, teine 1944. aastal sündinud ema lugu, kes andeka günekoloogina ennast töö abil kõigest ümbritsevast ära lõikab. Kolmanda osapoolena tõuseb esile vanaema, kes püüab anda lapselapsele seda, mida ema lapsele anda ei suuda. „Emapiim” kannab lugeja läbi enam kui nelja aastakümne, keskendudes aastatele 1970.-1980. Lootusetu vastuhakk nõukogude süsteemile on tuntav igal romaani leheküljel. Petlikult lihtsas keeles kirja pandnud jutustus tegeleb küsimustega vabadusest ja võimust, emadusest ja usust.

Läti lugejad on öelnud, et „Emapiim” on tervendava mõjuga ja paneb oma eluraskustele vaatama uue pilguga. Romaani tõlkeõigused on müüdud 10 keelde. Nora Ikstena loomingust on seni eesti keeles ilmunud kaks romaani: „Elu pühitsus” Ita Saksa ja „Neitsi õpetus” Kalev Kalkuni tõlkes.

Teater

3. mail esietendub Sõltumatu Tantsu Laval meeleolukas ja omapärane tantsulavastus “Fluids”, mis paneb tantsijad eriliselt keerulisse olukorda. Libestiga kaetud põrandal tuleb libiseda ja libastuda – Soome etenduskunstitrupi W A U H A U S liikmed loovad laval tingimused totaalseks libeduseks, kus inimkeha ei saa täielikult oma keha kontrollida. Etendajate kõrval on keskne materjal loodavas lavastuses J-Lube – pulber-libesti. Humoorikat ja graatsilist jääetendust meenutav “Fluids” kutsub publiku kohtuma intiimsuse, empaatia ja ebaõnnestumisega ajal, mil ühiskonnas valitseb perfektsionism, individuaalsus ja usaldamatus. Etendused 3., 9. ja 10. mail.

Muusika

Kümme aastat on möödunud ajast, kui Pärt Uusberg kutsus oma venna palvel üheks teatrietenduseks kokku oma laulvad sõbrad, millest kujuneski välja kammerkoor Head Ööd, Vend. Tähistamaks oma ühist teekonda annab koor kolm juubelikontserti Tartus, Tallinnas ja Raplas. Kontserdil kõlavad Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi teosed.

Kontserdil kõlavad Arvo Pärdi meistriteos “Te Deum”, esmaettekandes Pärt Uusbergi “Missa Tagore” ning vaimulikud rahvaviisid. Kontserdid toimuvad 22. mail kell 19 Tartu Pauluse kirikus, 24. mail kell 20 Tallinna Niguliste kirikus ja 26. mail kell 18 Rapla kirikus.

Kuula Pärt Uusbergi kammerkoorile seatud pala “Õhtu ilu”:

Klubimuusika pidu

Soul Funk Disco Eesti on juba 6 aastat koondanud kohalikke souli, funki ja diskopäid oma Facebooki lehel, kus jagatakse aktiivselt muusikat ja üritusi, nüüd on viimane aeg sotsiaalmeedia raamidest reaalsusesse kolida. 4. mail kogunetakse Erinevate Tubade Klubisse Telliskivis, et tantsusussid jalga panna ja muusikas võnkuda. Selektorite nimistu on kolossaalne ja plaate panevad teiste seas Heidy Purga, Sander Mölder, Madis Nestor, Martin Jõela, Henrik Ehte, Kaarel Valter, Kersten Kõrge, Erkin Antov ja San Antonio. Üsna vastupandamatu. Täpsem info siin.

Loodus

Tartu Ülikooli loodusmuuseum korraldab 6. mail 2018 linnuretke Tartumaa linnurikastele luhtadele Aardlas ja Ilmatsalus.

„Luhtadel peatuvad arvukalt läbirändavad haned, luiged, sookured, kurvitsalised, pardid, näeb tiirlemas röövlinde. Nende rännet ja toitumist saab jälgida binoklite ja vaatetorudega. Retke juhendab Margus Ots Eesti Ornitoloogiaühingust. Väljasõit linnuretkele toimub 6. mail kell 9.00 TÜ loodusmuuseumi eest (Vanemuise 46, Tartu) ning tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 15.30. Riietuda palutakse ilmale vastavalt, soovi korral võtta kaasa enda tarbeks süüa ja juua. Jalga kummikud. Võimalusel võtta kaasa binokkel.

Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil: loodusmuuseum@ut.ee või telefonil +372 737 6076.

NB! Loodusretki korraldatakse tavaliselt kaks korda kuus aprillist oktoobrini ja neis külastatakse huvitavaid ja kauneid paiku üle Eesti. Osalejad tutvuvad meie maa geoloogia, taimestiku ja loomastikuga. Täpsem info loodusmuuseum@ut.ee või telefonil +372 737 6076.