Hästi toimiv tervishoiusektor on eelduseks ühiskonna kõige olulisema osa, inimkapitali, hoidmisel ja parandamisel. Piisavalt rahastatud tervishoiuteenus aitab kaasa nii majanduse kui ka inimeste elatustaseme kasvule. Samas ei tohiks tervishoiu mõju vaadata vaid ühesuunaliselt. Tervis, ja laiemalt kogu inimkapitali kvaliteet, sõltub ka inimese enda valikutest, mida omakorda suunavad teda ümbritsev ühiskond ning majanduskeskkond.
Rubriigis “Tuleviku tervishoid” sõnastavad erinevate valdkondade eksperdid Eesti tervishoiusüsteemi probleeme ja pakuvad tulevikukindlust loovaid lahendusi. Ideekorjet korraldavad AstraZeneca Eesti esindus, Ameerika Kaubanduskoda ja Soraineni advokaadibüroo.
Tervishoiu rahastamist piiravad liiga väikesed valitsussektori tulud
Eestis kulutatakse tervishoiule vähem kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt. Suurima osa tervishoiukuludest teeb valitsussektor. Nii olid 2022. aastal tervishoiu kogukulud Eestis 7% SKT-st ja valitsussektori tervishoiukulud 6%. EL-is keskmiselt kulutas valitsussektor tervishoiule aga 7,6% SKT-st. Kolmveerand (76%) tervishoiu kogukuludest Eestis tuli mullu valitsussektorist ja tervishoidu suunatud kohustuslikest sotsiaalmaksetest, kusjuures viimase 20 aasta jooksul ei ole see osakaal oluliselt muutunud (jäädes 74–77% vahemikku). EL-is on valitsussektori ja tervishoidu suunatud kohustuslike maksete osakaal tervishoiu kogukuludes riigiti üsna erinev: 2022. aastal oli see väikseim Kreekas ja Portugalis (62%), samas Saksamaal 87%.
Kui aga võrrelda tervishoiukulude osakaalu valitsussektori kogukuludest, siis olid need 2022. aastal Eestis ja EL-is keskmiselt enam-vähem ühesugused: Eestis 15% ja EL-is keskmiselt 15,5%. Põhjus, miks Eestis valitsussektori tervishoiukulude osakaal SKT suhtes nii palju madalam on, seisneb meie väiksemates valitsussektori tuludes. Kui näiteks Eestis olid need eelmisel aastal 40% SKT-st, siis EL-is keskmiselt 46%. See 6-protsendipunktine erinevus tähendas meile 2,1 miljardi euro võrra väiksemat valitsussektori tulu. Kuigi Eesti valitsussektori tulude osakaal on olnud EL-i keskmisest väiksem, on see OECD keskmise juures. Valitsussektori tulud sõltuvad paljuski aga maksutuludest ehk maksukoormusest. Eesti maksukoormus on küll tasapisi tõusmas, kuid see jääb ikkagi maha EL-i keskmisest. Samas ei ole maksukoormuse tõstmine ainuke lahendus paremaks tervishoiuteenuseks.
Eesti tervishoius ja sotsiaalhoolekandes loodud lisandväärtuses on valitsussektori osakaal viimase 10 aastaga vähenenud: kui 2013. aastal oli see ligi 67%, siis möödunud aastal vaid 61%. Tervisekassa poolt erameditsiini rahastamine on aastatega kasvanud ja tervishoiuteenust pakkuvate eraettevõtete osakaal kiiresti tõusnud. See on oluliselt suurendanud ambulatoorsete vastuvõttude arvu ja osakaalu erakliinikutes. Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud ka tööandjate pakutav eraravikindlustus.
Tervishoiukulud kasvavad SKT-st kiiremini
Kuna tervishoiukulud kasvavad kogumajandusest kiiremini, on nende osakaal SKT-s suurenenud. Nii olid Eestis tervishoiule tehtud valitsussektori tervishoiukulud 10 aastat tagasi ligi ühe ja 20 aastat tagasi ligi kahe protsendipunkti võrra SKT suhtes väiksemad. Kui Eestis olid ülemöödunud aastal valitsussektori tervishoiukulud 6% SKT-st, siis EL-is keskmiselt oli sama osakaal juba 25 aastat tagasi ehk 1999. aastal. OECD hinnangul kasvavad pikemas ettevaates selle liikmesmaade avaliku sektori tervishoiukulud keskmiselt kaks korda rutem kui valitsussektori tulud (vastavalt 2,6% ja 1,3%). Seega on oodata ka pikemas ettevaates tervishoiukulude kasvu jätkumist SKT suhtes. Eesti Tervisekassa prognoosid näitavad, et nende kulud kasvavad teenuste senise kättesaadavuse hoidmiseks kiiremini kui sotsiaalmaksutulu ja senised siirded riigieelarvest pensionäride eest.
Nõudlus tervishoiuteenuste järele on mitteelastne: kuna tervishoiuteenus on põhivajadus, jäävad inimesed seda kasutama ka siis, kui hind tõuseb. Samas on tervishoiuteenuse pakkumine elastne, mis tähendab, et selle pakkujad reageerivad nõudluse muutustele kärmelt.
Niisiis, ühest küljest tõstab nõudluse mitteelastsus tervishoiuteenuste hindu, kuid kui liiga kiire hinnatõus või konkurentsi karmistumine annab tagasilöögi nõudlusele, siis reageerivad sellele ka tervishoiuteenuste pakkujad.
Tervishoiukulud konkureerivad riigieelarves paljude teiste väljakutsetega
Tervishoiukulude kiire kasvu taga on suurenevad sissetulekud, tehnoloogiline innovatsioon ja elanikkonna vananemine. Koroonapandeemia näitas, et tervishoiusüsteemi vastupidavus eeldab nutikat kulutamist ja tervishoiusektori ettevalmistamist võimalikeks šokkideks.
Tervishoiusüsteemi vastupidavuse suurendamiseks on OECD riigid kasutanud või kaalunud järgmisi tegevusi:
- valitsussektori tulude suurendamist ning koos sellega tervishoiule täiendava raha suunamist;
- tervishoiule mõeldud kulude osakaalu kasvatamist riigieelarves;
- tervishoiukuludes avaliku ja erasektori kulutuste proportsiooni muutmist;
- kulude efektiivsuse parandamist.
Kuigi inimeste tervis on ühiskonna jaoks kõrge prioriteediga, konkureerivad tervishoiukulud paljude teiste väljakutsetega riigieelarves – näiteks kaitsekulude kasvuga, kliimaeesmärkide täitmise rahastamisega, pensionide kasvuga jne.
Tervishoiukulude suurendamine parandab tootlikkust ja majanduskasvu
Tervishoiukulude suurendamine aitab kaasa sissetulekute, tööjõu tootlikkuse ja SKT kasvule. 2018. aastal tehtud ning 19 riiki hõlmanud WHO analüüsi järgi suurendab iga tervishoiusektori kaupadele ja teenustele kulutatud euro SKT-d keskmiselt 1,4 eurot. Koos kaudsete mõjudega suureneks SKT isegi 2,7 euro võrra. Konsultatsioonifirma McKinsey analüüsi kohaselt oleks Eestis iga tervishoidu investeeritava euro tootlus 2,4 eurot. Ühendkuningriigi konsultatsioonifirma Carnall Farrar 2022. aastal koostatud riikliku tervishoiuteenuse analüüsis leiti, et inimese kohta iga kulutatud 1 naela majanduslik tulu on lausa 4 naela. Tervishoiukulude mõju majandusele on kindlasti riigiti erinev ja sõltub paljudest tingimusest, sealhulgas sellest, kuhu see raha suunatakse.
Samuti tuleb riikide vahe asjaolust, kui efektiivselt on tervishoius raha kulutatud või seda investeeritud. Tervishoiukulude majandusmõju hindamise teeb keeruliseks tõik, et ühest küljest aitab inimeste parem tervis neil rohkem töötada, olla tootlikum ja niimoodi sissetulekuid ja majandust tervikuna kasvatada. Samas aitab kõrgem sissetulek riigil rohkem tervishoidu investeerida ja inimestel teha tervislikumaid valikuid. Seega on tervis sissetulekute kasvu nii põhjuseks kui ka tulemuseks.
Juba 1975. aastal näitas USA demograaf ja sotsioloog Samuel H. Preston, et inimese kohta kõrgema SKT-ga riikides on elanikel parem tervis ja pikem oodatav eluiga. Selle taga on parem ja tervislikum toitumine, arenenum meditsiin ning hõlpsam juurdepääs tervishoiule ja haridusele. Näiteks, haritumatel inimestel on üldjuhul tervislikum eluviis, nad teevad tervislikumaid valikuid (Doomer, 1999; Cutler ja Glaeser, 2005; Cutler ja Lleras-Muney, 2010) ning pikendavad nii oma tervelt elatud aastaid. Sellega vähendavad nad ka vananedes tervishoiukulusid ja saavad rohkem panustada majanduskasvu. Samas sõltub hariduse omandamine tervisest. Kuna inimeste eluiga ei tõuse lõpmatuseni, siis inimese kohta SKT ja eluea pikkuse positiivne seos aja jooksul nõrgeneb.
Ainult tervishoiu rahastamisest ei piisa
Tervishoiuteenused on küll olulised, kuid inimese tervist mõjutavad paljuski ka tingimused, kus ta sündis, elab, töötab ja vananeb. Determinantsofhealth.org andmetel sõltub tervishoiusüsteemist vaid 11% meie tervisest, samas kui 36% on seotud inimese enda valikute ja elustiiliga. McKinsey hinnangul kaotab Eesti aastas 1,5 miljardit eurot (tänavu 3,8% SKT-st) elustiiliga seotud haiguste ja enneaegsete surmade tõttu. Lisaks otseste ravi- ja hoolduskulude kasvule vähendavad elustiilihaigused tootlikkust ning koos sellega SKT-d. Inimesed saavad oma tervist küll suunata, kuid paljude sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnatingimuste üle on neil vähe mõju. Kuna need tingimused mõjutavad inimeste oodatava eluea pikkust, haiguste levikut ja üldist heaolu, on neil meie tervisele tervishoiuteenuste kõrval väga suur roll. Seega ei tule finantseerida piisavalt vaid tervishoiusüsteemi, vaid tegeleda inimeste tervisega palju mitmekülgsemalt.
