Selleks muinasjutuks sain inspiratsiooni erinevaid kommentaariume ja sotsiaalmeediapostitusi lugedes, kust tuli selgelt välja, et väga paljudele kaasmaalastele on täiesti arusaamatu, mis asi see riik ikka on, kust see riik oma raha saab ja miks riigist ning selle eelarvest nii palju räägitakse.

Elasid kord ning elavad ka täna isa ja tema kolm poega. Isa, kes juba aastaid pensionär, elab üksi Nõmme mändide all suures majas, mis on oma kätega rajatud, kuid mille lahmaka aia ja majapidamise ülalpidamine üha rohkem üle jõu kipub käima. Õnneks saab isa lisaks pensionile üksiku pensionäri toetust, on vabastatud elamualuse maa maksust, võib oma toimetusteks ja arstilkäikudeks kasutada tasuta ühistransporti ning teda käib regulaarselt aitamas omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Isa pole küll palju sääste kogunud, aga ta elab oma pensioni, soodustuste ja toetuste abil ära ning teab, et ega teda vanuripõlves saatuse hooleks jäeta – küll leitakse tallegi ükskord koht mõnes hooldekodus. Kui vaid need väljavahetatud puusad laseks veel liikuda ja ravimeid välja osta ei unusta. Eks need ravimid vaeva rahakotti, aga isa ei taha mõeldagi, kui nende eest täiendavad 90% hinnast peaks ise maksma. Hea seegi, et perearstile saab minna nii tihti kui vaja ja perearst, tore inimene, saadab ikka regulaarselt ka uuringutele, kui vaja. Ainus, mida isa veel sooviks, on see, et poegadel oleks rohkem aega – lihtsalt külla tulla, koos veeta.

Kai Realo

Kai Realo on Ragn-Sells Eesti juht ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine. Loe artikleid (5)