Eesti poliitika viimane poolaastak on olnud keskmisest tormisem. Kogu selle protsessi institutsionaalseks nurgakiviks on Keskerakonna sisemine pragunemine ja lõhenemine, mis täna sai Jüri Ratase erakonnast lahkumisega järjekordse hoobi.
Kui ma Keskerakonnast mõni kuu tagasi siinsamas Edasi veergudel kirjutasin, sõnastasin valitud uuele esimehele Mihhail Kõlvartile kolm põhieesmärki: 1) edukad valikud erakonna sees, 2) edukas kommunikatsioon pärast Ratase kukutamist ja 3) jätkusuutlik toimimine Ida-Virumaal. Võiks ka öelda nii, et esimene on kõige tähtsam Kõlvartile, teine Keskerakonnale ja kolmas Eestile. Kuidas on neil seni läinud? Esiteks, erakond on lagunenud kiiremini, kui osanuksin eeldada. Üheksa fraktsiooniliiget on lahkunud, täna tegi seda ka Jüri Ratas. Oma osa poliitilisest noosist on saanud seega nii Isamaa kui sotsid, aga ka Reformierakond Maria Jufereva-Skuratovski näol.
