Edasi talvenumbri esikaanelt vaatab vastu Katja Novitskova töö fotoskulptuuride seeriast “Ligikaudsus (kameeleon)”. Järgnevas lühiintervjuus kirjeldab autor teose sünnilugu ja räägib, milline kunst teda enim kõnetab.
Kuidas sinust sai kunstnik?
Juhuslikult – selles mõttes, et tegelikult püüdsin päris mitu aastat saada graafiliseks disaineriks. Algul õppisin semiootikat Tartu Ülikoolis, siis meediadisaini tollases Kõrgemas Kunstikoolis ning hiljem disaini Amsterdamis. Peale lõpetamist hakkasin tegelema kaasaegse kunstiga, kuna tundus, et just kunstis saavad mulle kõige põnevamad loomingulised suunad kokku.
Edasi talvenumbri juhtmõte on “Mängumuutjad”. Mis sulle selle märksõnaga eelkõige seostub?
Minu jaoks on game changer pigem selline turunduskeele sõna. Aga teinekord turundus- ja päris maailm klapivad hästi kokku ning maailma ilmubki midagi, mis tegelikult seda muudab või lisab midagi olulist meie ellu. Nende hetkede iseloomustamiseks sobib sõna “mängumuutja” päris hästi.
Minu enda elus on n-ö mängumuutvaid sündmusi olnud üsna mitu: 1) magistriöö lõpuprojekt “Post Internet Survival Guide”; 2) esimene soolonäitus kümme aastat tagasi, samuti mu hiljutisim ja suurim soolonäitus Saksamaal; 3) lapse sünd.
Esikaanel on sinu töö. Mis selle loomislugu on?
Tegemist on tööga minu suurest 2017. aasta fotoskulptuuride seeriast “Ligikaudsus (kameeleon)” ehk “Approximation (chameleon)”. Mind on alati huvitanud võimsad kujundid ja tugevad visuaalsed impulsid. Selle kameeleoni pea on niiviisi pildistatud, et see näib peaaegu abstraktse vormina, millel on silmad. Ma lahutasin selle originaalpildist, suurendasin ja tegin skulptuuri (trükk alumiiniumi peale). Kokku tekitab see teatava võõrandumistunde: midagi tavalist muutub sürreaalseks. “Ligikaudsus” tähendab, et tegemist ei ole kameeleoniga, vaid visuaalse vormiga, mis vaatab meile otsa ja ainult meenutab mingit tõelist olendit.
Mis on need küsimused või teemad, millega sina kunstnikuga eelkõige tegeled ja miks?
Mu põhihuvi on evolutsioon: mutatsioonid elus, tehnoloogias, kunstis ja kultuuris. Asjade ja olendite pidev areng ning ökoloogilised suhted nende vahel. Visuaalne atraktiivsus / intensiivsus on ka seotud evolutsiooniga: seda võib vaadelda loodusliku tehnoloogiana. Mulle annab kunsti tegemine võimaluse eksperimenteerida nii klassikaliste kultuurivormidega kui ka uute töövahenditega, nagu algoritmid või uued materjalid. Seeläbi sünnib midagi uut. Peale uudsuse inspireerib mind ka asjade lagunemine. Mis saab eilsest mängumuutjast, kui tema hetk on läbi?
Mis on sinu jaoks hea kunst, kuidas seda ära tunda?
Hea kunst ei saa olla kõigile üks ja sama. See on väga isiklik ja pakub nagu muusikagi hästi subjektiivset kogemust. Minu jaoks on hea kunst see, mis peatab mind mu tegevuses (olgu tegu jalutamise või ekraani skrollimisega). Hea kunst peatab maailma, paneb seda lähemalt uurima, selle üle mõtlema. Kui ma pean midagi endale salvestama, nähtu kohta juurde lugema või uurima, siis on tegemist minu silmis hea ja huvitava kunstiga.
