2017. a tulek tähendas seda, et investeerimiskeskkond tuli ümber defineerida. Läbi sai alanevate intressimäärade ja olematu inflatsiooni ajastu. Suure tõenäosusega visatakse nurka ka fiskaalne konservatiivsus ning orienteeritus globaliseerumisele. Ilmselt tekib surve läbi mitmete protsesside palgakasvuks kasumimarginaalide arvelt – protsess, mis Eestis on ettevõtjale teada-tuntud (ning mitte just meeldiv). Lisaks ei taha maailma tõsiseimad tarbijad enam oma võlakoormat kasvatada – pigem vastupidi.
Kui kõik eeltoodud arengud kokku panna, siis lootus finantsturgudelt järgneva kümnendi jooksul midagi fantastilist oodata, ei ole põhjendatud. Madalad intressimäärad ei ole suutnud erasektorit laenama panna. Üks pikk tsükkel, kus erasektor muudkui laenas ja laenas on seega läbi. Samas näiteks riikide võlakoorem on jätkuvalt kulme kergitama panev.