Marko Mihkelson: kas vaba (info)ühiskond tekitab liidrikriisi?

Henry Kissinger I Foto: wikiquote

Miks on läänemaailmas üha vähem inspireerivaid poliitikuid ning tõeliselt suuri liidreid? Kas praegu on üldse võimalik uute de Gaulle’ide, Adenauerite, Reaganite või Churchillide esiletõus? Või on uued liidrid nähtamatud, kes juhivad pigem ise tagaplaanile jäädes? Või saavad nad tekkida üksnes suurte ühiskondlike raputuste ajel? Kas see on üksnes ajastu iseärasus või laiemalt liberaalse demokraatia kriis?

Maailmas on ennegi olnud suuri ja esmalt harjumatuid muutusi demokraatia arengus. Üheks selliseks oli näiteks naistele hääleõiguse andmine. Kui Eestis hakkas naiste üleüldine hääleõigus kehtima juba 1917. aastal, siis näiteks demokraatia hällis Kreekas jõuti selleni 1952. aastal ja maailma ühes edukamas riigis Šveitsis alles 1971. aastal.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (81)