2015. aastal valmistas põhjanaabrite väike õllepruul Saimaan Juomatehdas õlle, millele koostöös bränditegijaga ArkiDesign anti legendaarse Soome presidendi Urho Kekkoneni nimi.
Urho Kaleva Kekkonen (1900-1986) oli Soome president neli ametiaega, aastatel 1956-1982. Enne seda oli ta mitmel korral ka peaminister. Kekkost hinnati kui idanaabriga oskuslikku suhete hoidjat, seda on ka kritiseeritud. Kekkonen on nn. suurte soomlaste järjestuses hinnatud kolmandaks marssal Mannerheimi ja peaministri ning viienda presidendi Risto Ryti järel.
Kekkonen Keskiolut osutus müüvaks tooteks, Saimaan Juomatehdas hankis lisaks kääritustünne ja kaasas suuromanikuks K. Hartwall Investi. Soome juubeliaastaks loodi veidi tummisem toode, Kekkonen Juhlaolut.
Presidendi nime kasutus õlledel on Urho Kekkose arhiivi poolt heaks kiidetud tooted ning lisaks lõi ArkiDesign presidendi pildiga kohvi, padjad, T-särgid, tikud, võtmehoidjad, loomulikult saunatarbed ja palju muud, mida saab näha nende veebilehelt. Õlle on heaks kiitnud ka presidendi sugulased.
Urho Kaleva pojapoeg Timo Kekkonen on öelnud, et õllega mälestatakse lõbusal moel tema vanaisa pärandit.
Ta on seda meelt, et õlu on abiks presidendi tutvustamisel noorematele soomlastele. Raija Oraneni ilukirjanduslikus teoses on presidendist juttu kui napsumehest, kuid mitte niiväga õllesõbrast. On teada, et kuuekümnendatel jõi ta Aura õlut toidu kõrvale ja seitsmekümnendatel läks tervislikel põhjustel üle lahjematele vedelikele.
Teemu Lusua ArkiDesignist on seda meelt, et Kekkonen on Soome ikoon, kelle sarnast teist vaevalt veel tuleb. Kekkonen Keskiolut purgil on kaabuga muigav president, kelle vabamat poolt disainifirma välja toob. Purgi tagant ja veebist leiab lugusid presidendi elust. “Õlu vahutab kui Saimaa kanal,” seisab tootja veebil. See Soome lahte ja Saimaa järvistut ühendav poliitilise maiguga kanal asus varem täielikult Soome territooriumil, kuid 1940. aastal anti osa Soomest Nõukogude Liidule ja Kekkonen oli hiljem kanali ümber toimuvaga seotud.
Õlleasjatundjad hindavad positiivselt nii Kekkosen Keskiolut kui ka Kekkonen Juhlaolut. Mõlemad on merevaigu karva ja 4,2% kangusega, kuid Juhlaolut on veidi magusam ja täidlasem ning saanud Soome hindajatelt korraliku hinnangu 83/100, Ratebeeris mõnevõrra tagasihoidlikuma.
Õllehuvilisena kutsun Maarjamaa turundajaid ja õllehuvilisi mõtlema, kas on eestlaste hulgas kedagi, kelle teod ja nägu oleksid õllesildile või -purgile sattumise väärilised. Olen küll õlut juues märganud, et õllesildile satuvad inimeste näod haruharva. Üsna ilmselt on see seotud õlle turundamise ja müügi edukusega. Kardetakse, et konkreetse isikuga seotud õlut ei osteta. Eesti mikropruulijad on julgemad brändijad. Ehk toovadki nemad Eesti juubeliaastal mõne säärase turule.