Miltton Nordics: valimistulemused koalitsioonis turbulentsi ei tekita

Valitsussuhete agentuur Miltton Nordicsi meeskond koostas lõppenud kohalike valimiste tulemustest lähtuvalt lühiülevaate, mille fookuses on koalitsiooni tervis riigitasandil, mõjud maksu- ja ettevõtluskeskkonnale ning Tallinna ja Tartu tulemused.

Riigikogu I Foto: Vikipeedia, CC BY-SA 4.0

Koalitsioon püsib järgmiste riigikogu valimisteni

KOV valimiste tulemused ei toonud ühelegi valitsuserakonnale “täieliku läbikukkumisena” defineeritavat tulemust. Seega ei tekita valimistulemused ka koalitsioonis täiendavat turbulentsi.
Keskerakond ja eriti peaminister Jüri Ratas tugevdasid oma positsiooni avalikult ja erakonnana. Keskerakond on peale KOV valimisi kindlasti ühtsem.
IRL suutis ületada valimiskünnise Tallinnas ja Tartus ning nende üleriigiline toetusprotsent tuli oodatust kõrgem. Seega puudub neil vajadus meeleheitlikeks sammudeks erakonna maine tõstmise eesmärgil.
SDE valimistulemus tuli küll mõnevõrra alla ootuste, kuid siiski piisaval tasemel, et erakond võib olla huvitatud Keskerakonnaga liitlassuhte tugevdamisest ka Tallinna tasandil.

Opositsiooni roll on marginaalne

Opositsioonile jääb poolteist aastat enne valimisi üksnes vormilise kriitika tegemise roll.
EKRE ja Vabaerakond olid KOV valimiste suurimad kaotajad.
Jüri Ratase valitsuse hääled parlamendis on üsnagi kindlad ning lisaks saab võimuliit mitmete hääletuste puhul arvestada ka “aknaaluste” Marko Mihkelsoni ja Margus Tsahkna häältega.
Koalitsioonis on erimeelsusi IRLiga (keel, kodakondsus jm), ent need pole praeguse seisuga domineerivad. Teised valitsuspartnerid on IRL-ile teinud juba mitmeid järeleandmisi ning seetõttu on neil poliitiliselt äärmiselt keeruline midagi enamat nõuda.
Ühtlasi teavad poliitikud, et praeguse koalitsiooni asemel on uut parlamendi enamusel põhinevat võimuliitu 1,5 aastat enne valimisi äärmiselt keeruline kokku panna.

Mõju ettevõtlus- ja maksukeskkonnale

Valitsev võimuliit on praeguseks jõustanud kõige konfliktsemad maksuotsused ning võtnud aja maha komplitseeritud maksudega.
Tugev majanduskasv võimaldab teha 2019. aastaks piisavalt populaarse riigieelarve ning täiendavate maksude kehtestamist ei ole aasta enne valimisi ette näha.
Järgmiste riigikogu valimiste suhteline lähedus tähendab, et poliitiliselt tundlike teemasid, kus erakondade ühisosa on väike, ei soovita enam avada.
Järgmise aasta alguses hakkavad erakonnad ette vaatama ja valmistuma juba 2019 a. märtsi valimisteks ning koguma mõtteid valimisprogrammide tarvis.
Ettevõtjate ja esindusorganisatsioonide jaoks on tegu soodsa perioodiga, mil erakondadele pakkuda oma ideid ning uusi lahendusi.

Tallinn: Keskerakond proovib kaasata SDE

Tallinnas võitis valimised Keskerakond, kes kogus 40 volikogu kohta 79-st ja teoreetiliselt saaks jätkata Tallinna valitsemist ilma koalitsiooni moodustamata.
Lisaks Keskerakonnale said volikokku Reformierakond (18 kohta), SDE (9 kohta), EKRE (6 kohta), IRL (5 kohta).
Kuna Keskerakonna enamus Tallinna volikogus on napp ning ka imagoloogiliselt mõjuks koalitsioon paremini, on tõenäoline, et väikepartnerina kaasatakse SDE.
SDE meelitamine koalitsiooni, kuhu neid formaalselt vaja pole, saab tulla Keskerakonna helduse arvelt. Tõenäoliselt peab Keskerakond SDE-le pakkuma volikogu esimehe kohta ja veel mitut võtmeametit Tallinnas.
Keskerakonna ja SDE koostöö pealinna tasandil ühendaks veelgi senist võimuliitu riigikogus ning oleks strateegiliselt kasulik samm mõlemale erkonnale ka 2019 a. valimiste järgset perioodi silmas pidades.
Kolmas riigi koalitsiooni osapool IRL on valimiste järgselt välistanud Keskerakonnaga koostöö Tallinna tasandil.

Tartu: Reformierakond otsib partnerit

Tartus võitis valimised Reformierakond, kes kogus 40,8% häältest. Neile järgnesid SDE (16,3%), KE (14,3%) ja EKRE (12,2%).
Reformierakond on alustanud valitsusliidu moodustamiseks konsultatsioone nii SDE kui ka Keskerakonnaga. Võib eeldada, et üks neist ka partneriks valitakse.
Praeguse võimuliidu RE+KE+SDE jätkamist ei peeta tõenäoliseks, sest tekiks nö liiaga koalitsioon.
Reformierakonna valiku kaalukeeleks võib osutuda ühe või teise vähempakkumine või potentsiaalsed suhted riigivalitsusega.
Kolmapäeval avalikkuse ette jõudnud korruptsioonikahtlustused kahe praeguse linnavalitsuse liikme suhtes läbirääkimiste tulemusi ei mõjuta.

Allikas: Miltton